Anneli Ott: Eesti vajab tugevaid maakonnakeskusi

Anneli Ott Foto: arhiiv

Väikeses Eestis on kujunenud välja suured erinevused riigiregionaalses arengus. Rikkus ning kvaliteetsed teenused on koondunud põhiliselt kahe peamise tõmbekeskuse, Tallinna ja Tartu vahetusse lähedusse. Keskerakonna omavalitsusjuhina leian, et peame jätkama praeguse valitsuskoalitsiooni algatatud suunal ning järjekindlalt vähendama regionaalse arengu ebaühtlust.

Meie eesmärk on, et riigi omavalitsused oleksid jätkusuutlikud ning teenused tagatud ühtlaselt Kagu-Eestist Lääne-Eesti saarteni.

Eestimaa omavalitsused on võimalustelt ning vajadustelt väga erinevad. Nende erinevuste väljakujunemisel on oluline põhjus aastaid kestnud omavalitsuste muresid mittearvestav poliitika. Minevikus saadud arme pole sugugi lihtne ravida, kuid veel hullem on probleemiga mitte tegeleda.

Keskerakonna eesmärk on jätkata viimasel kahel aastal valitud teel ning vähendada Eestis lokkavat regionaalse arengu suurt ebaühtlust. Soovime, et igas Eesti maakonnas oleks vähemalt üks tugev tõmbekeskus, mis aitaks vedada ühtlaselt kogu maakonna arengut. Selleks tuleb vastupidiselt oponentide seisukohtadele jätkata pikaajalist ja maapiirkondi toetavat poliitikat. Tõmbekeskused, mis pakuvad nii vajalikke teenuseid kui ka töökohti, hoiavad ka need inimesed kohapeal, kes ise otseselt keskuses ei ela. Elukohast mõistlikul kaugusel tugev keskus on ka sellest kaugemal asuvate piirkondade elujõulisuse võimalus.

Vajalikud sammud piirkondade tugevdamiseks astuti kohe pärast valitsuse moodustamist, kui 2016. aastal suurendati kohalike omavalitsuste tulumaksu määra 11,6 protsendilt 11,86-le. See näiliselt väike muudatus tähendab sõltuvalt omavalitsusest sadu tuhandeid lisaeurosid. Tulubaas kasvab aga veelgi ning perioodil 2018–2021 suunatakse omavalitsustele täiendavalt 185 miljonit eurot.

Omavalitsuste tulubaasi vähendamine 2009. aastal tekitas paljudele suuri probleeme. Tekkis aastatepikkune pidevate eelarvekärbete rütmis majandamine. Keskerakond peab tähtsaks Eesti linnade ja valdade rahalise ressursi säilitamist ja järkjärgulist suurendamist, et omavalitsustel oleks võimalik teha uusi investeeringuid ning pakkuda kohalikele elanikele kvaliteetseid teenuseid. Väiksemate ning nii-öelda kuldsest ringist kaugemal asuvate külade ja linnade elanikele peame suutma üheskoos tagada samaväärsed teenused suurte keskustega, sõltumata kohaliku valla võimekusest. Tugev kohalik tasand ja kestlik maaelu tagavad elujõulise riigi, on öelnud ka meie peaminister.

Valitsus on otsustanud toetada Kagu-Eestit järgneval neljal aastal 3,2 miljoni euroga.

Ühtlasema regionaalse arengu saavutamiseks oleme algatanud siseriiklikud programmid, et Eesti äärealadel asuvaid maakondi veidi enam järele aidata. Üks selliseid maakondi on Ida-Virumaa. Kui esmapilgul paistab see silma tugeva tööstuspiirkonnana, siis tegelikult on see Eesti kõige madalama palgatasemega, kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga piirkond.

Kirde-Eestist rikkusi välja viies on heidetud kõrvale kohalike inimeste vajadused ja suurimad probleemkohad. Selleks, et kohalike elanike sissetulekuid kasvatada ning arendada piirkonna elukeskkonda, panustatakse järgmisel neljal aastal piirkonda ligi 20 miljonit eurot.

Ka Kagu-Eesti on olnud pikalt Ida-Virumaa kõrval üks keerulisemaid piirkondi. Seetõttu on otsustanud valitsus toetada Kagu-Eestit järgneval neljal aastal 3,2 miljoni euroga. Keskerakonna juhitud valitsuse käivitatud toetusprogrammid aitavad vähendada regionaalse arengu suurt ebaühtlust. Nimetatud algatustega tuleb edasi liikuda, sest peame oluliseks järkjärgulist regionaalprogrammide raha suurendamist. Arutelu väärib ka ettepanek käivitada samal eesmärgil toimivad programmid mujal Eestis.

Riigi regionaalarenguga on otseselt seotud Eesti teede seisukord. Probleemi on korduvalt tõstatatud Keskerakonna korraldatud rahvakohtumistel. Pikki aastaid kestnud kohalike teede alarahastamise ja vaid suurematele teeprojektidele tähelepanu pööramise asemel näeb Keskerakonna valimisplatvorm ette ka riigiteede olukorra parandamist maapiirkondades. Halbadel teedel on määrav negatiivne mõju piirkondade majanduskeskkonnale.

Praegusel juhul ei ole kehva teehoolduse tõttu noored nõus maale elama tulema ja riske ei soovi võtta ka ärimehed, mistõttu takistab see kitsaskoht maapiirkondades ettevõtlusega tegelemist. Riik peab veelgi enam panustama teedevõrgustikku ning kruusateed peavad saama esmajoones tolmuvabaks. Kuna kruusateede ülekaal on Eestis veel suhteliselt suur, siis selle protsessi kiirendamiseks võiksime kütuseaktsiisist saadud rahast osa suunata teehoidu.

Lisaks soovib Keskerakond ehitada laenu toel neljarealiseks kolm Eesti põhimaanteed: Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva ja Tallinn–Pärnu. Magistraalide väljaehitamisel on ka laiem mõju regionaalpoliitika eesmärkide elluviimisele.

Esiteks suurendab see inimeste liikumisvõimalusi ning elavdab keskustest kaugemate piirkondade majandust. 

Samuti on juba näha juulist alustanud tasuta maakonnasisese ühistranspordi rakendamise olulisus. Maanteeameti statistika põhjal on sõitjate arv kõigis maakondades suurenenud, mis kinnitab meie veendumust, et tegemist on inimestele vajaliku meetmega. Inimeste liikumisvõimalusi on vaja jätkuvalt suurendada ning seetõttu toetab Keskerakond oma valimisplatvormis ühistranspordi liinivõrgu korrastamist ning nõudetranspordi suurendamist.

Kindlasti pole riik maapiirkondadele käega löönud ning praegune valitsuskoalitsioon on teinud sammud õiges suunas.

Samas on praegu tegemist siiski vaid vahepeatusega, sest riigikogu valmistest sõltub, kas järgneval neljal aastal edendatakse sotsiaalselt terviklikku ning maapiirkondi soosivat regionaalpoliitikat või pöördutakse tagasi ajajärku, mil maaelu peeti teisejärguliseks.