Valgamaa põlengu põhjuseid uurib edasi politsei

Türil Tehnika tänaval asuvas korteris on põleng. Sündmusele reageerisid nii Türi kui Paide päästekomandod. FOTO: Dmitri Kotjuh/Jarva Teataja /

FOTO: Dmitri Kotjuh/Jarva Teataja /

Tulekahjudes hukkus üle Eesti novembris seitse inimest, nendest kolm samas õnnetuses Viljandimaal.

Traagiline tulekahju leidis eelmisel kuul aset ka Valgamaal Tõrva vallas Linna küla asuvas kortermajas. Selles hukkus 1961. aastal sündinud meesterahvas.

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijht Marek Kiik nentis, et selle põlengu põhjus jäi meie menetlusinspektorite poolt lõplikult määramata. «Materjalid edastati täiendavaks uurimiseks politseile.»

Põlva- ega Võrumaal novembris traagilisi tuleõnnetusi õnneks polnud. Paraku leidis juba detsembrikuu esimesel päeval Põlva kortermajas aset hukkunuga tulekahju. Selle põhjustas Marek Kiige edastatud andmetel hooletu suitsetamine.

«Sel aastal on tulekahjudes hukkunud juba 43 inimest, mis on rohkem kui viimasel kahel aastal ning üle poole detsembrit on veel ees. Enamik õnnetustest on lihtsasti ennetatavad ja panen kõigile südamele, et igaüks annaks oma panuse selleks, et jõulud mööduks Eestimaal turvaliselt ja suuremate õnnetusteta,» ütles päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Kolmel korral sai novembris tulekahju alguse voodi süüdanud sigaretist, ühel korral küünlast ning ühel korral elektripliidi rikkest. Kõik hukkunuga toimunud tulekahjud toimusid kortermajades.

Novembris hukkunute keskmine vanus oli 64, vanim hukkunu oli 96-aastane ja noorim 49-aastane. Esialgsetel andmetel oli tulekahju hetkel alkoholijoobes kaks hukkunut.

Hoonetulekahjusid oli novembris üle Eesti kokku 88, nendest eluhoonetulekahjusid oli 52 ja mitteeluhoone tulekahjusid 36. Päästeamet ja vabatahtlikud päästjad käisid novembris nõustamas 2754 kodus.

Jaanuarist novembri lõpuni on Eestis tulekahjudest päästetud 74 inimest. Vigastada on saanud 102 inimest, tulekahjudes on hukkunud 39 inimest.

Veeõnnetustes hukkus novembris viis inimest. Kokku on sel aastal veeõnnetustes hukkunud 43 inimest, nende hulgas kaks last.

Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ning ei kanna. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Päästeamet kutsume kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib pärast pikka ja palavat suve eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega peaksid lapsevanemad rääkima kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoidma oma lastel silma peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Tagasi üles