Eesti paistab silma vaimse tervise probleemidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on inimeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil järjest pikenenud, olles 2016. aastal 77,8 eluaastat. Euroopa Liidu teistest riikidest eristub Eesti aga oma meeste ja naiste oodatav eluea suure vahe poolest – kui Euroopa Liidus tervikuna on meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahe 5,4 aastat, siis Eestis on vahe ligi 9 aastat, tõdeb statistikaamet.
Hea on siiski see, et viimase paarikümne aastaga on ka keskmise oodatava eluea sugudevaheline erinevus vähenenud. Samuti suureneb Eestis ka tervena elada jäänud aastate näitaja. Nii tervena elada jäänud aastate kui ka oodatava eluea kestvus oleneb mitmetest teguritest: elukeskkonnast, sportimisvõimalustest, arstiabi kättesaadavusest ja majanduskasvust. Kahjuks on Eestis järjest suurenev ülemäärase kehakaaluga inimeste arv, mille puhul on eriti murettekitav ülekaaluliste noorte arvu kasv.
Samuti suureneb psüühika ja käitumishäirete esmase haigestumuse kordaja. Ühelt poolt näitab see probleeme elanikkonna vaimse tervise seisukorras, teisalt aga hoopis, et järjest enam julgetakse ka oma hingemuredele abi otsida professionaalidelt.
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade, seahulgas ka tööõnnetuste arv on järjest vähenenud. Sealjuures on aga meeste suremuskordaja endiselt neli korda suurem kui naiste sama näitaja. Positiivne on, et väheneb suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV-nakkuste, tuberkuloosi, B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv.
Siiski on samad näitajad Euroopa Liidu keskmistega võrreldes kehvadel positsioonidel. Psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuse kordaja on EL võrdluses lausa kõrgeim ning kuigi Eesti-siseselt täheldame alkoholitarbijate ja igapäevasuitsetajate arvu vähenemist, on ka nende hulk jätkuvalt suurem kui ELs keskmiselt.