Tarmo Tamm: mida toob riigieelarve sel aastal maaelule?

Tarmo Tamm.

FOTO: SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA

Maaeluminister lubab, et jätkatakse põllumeestele otse- ja üleminekutoetuste maksmist, mis aitab hoida Eesti maaharijad konkurentsivõimelisena. 

Eestil on kõik eeldused kvaliteetse toidu tootmiseks: puhas õhk, metsaandide- ja ulukiterikas mets, kalarikkad veekogud, viljakad põllud ja liigirikkad rohumaad. Meil on tublid põllumehed ja uuenduslikud toidutööstused, kõrgel tasemel kokad ning teadlikud tarbijad.

Et saaksime süüa head ja kvaliteetset kodumaist toitu, on vaja aga tagada meie põllumeestele Euroopa Liidu tasandil võrdsed konkurentsitingimused. Jätkame sel eesmärgil 2019. aastal otse- ja üleminekutoetuste maksmisega.

Olulise panuse annavad täismahus üleminekutoetused, milleks on ette nähtud 16,8 miljonit. Otsetoetuste summa on aga 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal. Just otsetoetused ja riiklikud üleminekutoetused peavad tagama stabiilse sissetuleku ka keerulistes olukordades.

Eesti sealihasektori toetamiseks ja isevarustatuse taastamiseks maksame jätkuvalt tõuaretustoetust – 2 miljonit eurot. Toetustel on ka laiem regionaalne ja majanduslik mõju, kuna nende abil säilitatakse ja luuakse maale töökohti ning need mõjuvad hästi põllumajanduspiirkondade üldisele arengule.

Suuname 600 000 eurot mesilasperede toetuseks. See aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele. Lisaks soodustab see mesilasperede arvelevõttu PRIA registris, parandades mesilaste haiguste seire ja tõrje võimalusi. Mesilaspere toetust on mesinikud juba aastaid valitsuselt soovinud.

2019. aastal on põllumajandustootjatele otsetoetusteks suunatud summa 10 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal.

Väga tähtis on kvalifitseeritud loomaarstide olemasolu. Lahenduse leiab pikka aega loomaarstihariduse omandamisel probleemiks olnud kliinilise õppe rahastamise ja veterinaarinspektorite palga küsimus. Tõhusama praktilise loomaarstiõppe korraldamiseks toetatakse Eesti Maaülikooli 300 000 euroga.

Vastamaks paremini tööturu nõudmistele, tõstetakse veterinaar- ja toiduameti veterinaarjärelevalveametnike töötasusid keskmiselt 29 protsenti.

Mahepõllumajandus on kasvav trend. Igal aastal liitub mahepõllumajanduse kvaliteediskeemiga palju uusi ettevõtteid ning see tekitab riigile täiendavaid nõudmisi selleks vajalike teenuste pakkumisel. Mahepõllumajanduses on oluline tagada tarbija usaldus mahetoodete vastu ning rahvusvaheliselt on tähtis tugevdada Eesti kui maheriigi kuvandit.

Eesti mahemajanduse edendamiseks eraldame 1,5 miljonit eurot taimetervise ja mahepõllumajanduse järelevalve tõhustamiseks ning seemnete sertifitseerimise kindlustamiseks.

See aitab luua tingimused Eesti puhtast keskkonnast tuleneva konkurentsieelise kasutamiseks ning mahetoodete ekspordi edendamiseks. Lisaks oleme leidnud raha mahepõllumajanduse toetamiseks suuremas mahus.

Üks 2019. aasta eesmärke on taimekasvatuse instituudi aretuskeskuse ehitamine ja sisustamine. Mul on hea meel, et meil õnnestus saada eelarvesse selleks 3,1 miljonit eurot. Suureneb oluliselt instituudi katse- ja analüüsivõime ning kiireneb Eesti kliimasse sobivate sortide aretamine.

Investeering aretuskeskusesse parandab Eesti teraviljakasvatuse konkurentsivõimet ja suureneb toidusektori ekspordipotentsiaal. Uue keskuse valmimine võimaldab tihendada koostööd ülikoolidega ja suurendada noorte doktorantide kaasamist, mis omakorda aitab kaasa alusuuringute kiiremale rakendamisele praktikas.

Tagasi üles