Keeleseadus võib peagi karmimaks muutuda
17. jaanuar 2019, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus läbis neljapäeval esimese lugemise eelnõu, mis suurendab keeleseaduses ettenähtud sunniraha juriidilistele isikutele.
Riigikogu liikmete Priit Sibula, Hardi Volmeri, Madis Millingu, Tarmo Kruusimäe ja Helir-Valdor Seederi algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõuga sätestatakse, et ettekirjutuse täitmatajätmise korral on rakendatava sunniraha ülemmäär juriidilistele isikutele 5120 eurot. Füüsilistele isikutele jääb kehtima senine sunniraha ülemmäär 640 eurot, teatas riigikogu pressiesindaja.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et selle eesmärk on parandada keeleseaduse täitmist, motiveerida asutuste juhte ja ettevõtjaid positiivselt, panustamaks enam töötajate eesti keele õppesse. Eelnõu võimaldaks keeleinspektsioonil tulemuslikumalt teostada järelevalvet keeleseaduse täitmise üle.
Oktoobris hääletas riigikogu menetlusest välja keeleseaduse muutmise eelnõu, mis oleks kümnekordistanud keeleseaduses ettenähtud sunniraha ka eraisikutele.
Valitsus arutas eelnõu tänavu 9. augustil ega jõudnud selle suhtes üksmeelele. Keskerakondlase Mailis Repsi juhitav haridus- ja teadusministeerium tegi valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, märkidest, et sunniraha eesmärk on motiveerida isikuid keeleseaduse nõudeid täitma ning täiesti piisav on ka praegune sunniraha ülemmäär 640 eurot. Erakonna Isamaa liikme Urmas Reinsalu juhitav justiitsministeerium leidis aga, et algatust tuleks toetada.