Rein Randver: panime leivad ühte kappi, aga mis saab edasi?

Rein Randver Foto: Arvo Meeks

Sotsiaaldemokraadist poliitik tõdeb, et maa- ja linnasaadikud kipuvad volikogus üksteist pigem süüdistama ja vigu otsima, selmet otsida koos probleemidele lahendusi. Ta rõhutab, et erimeelsused tuleb ületada arutelude ja läbirääkimiste teel. 

Haldusreformi eesmärk oli võimekad omavalitsused, kes suudavad kohalikku elu terviklikult arendada, et inimestel oleks hea elada. Ühinenud omavalitsused on nüüd tegutsenud veidi üle aasta. Andsime neile ja teistele otsustajatele sisseelamiseks aega ning nüüd juba on igal kodanikul võimalus hinnata, kuidas oleme õilsa eesmärgi saavutamise poole püüelnud.

Nagu iga uue asja ja ettevõtmise puhul, on ka kõigil ühinenud omavalitsustel kasvu- ja kohanemisraskused, mis ei ole selle lühikese ajaga veel ületatud. On olnud kokkukasvamise ja üksteisega kohanemise aasta. Näiteks Valga vallavolikoguski ei ole niinimetatud maa- ja linnasaadikud ega ka koalitsioonis olevad ja sinna mittekuuluvad inimesed aasta jooksul leidnud paljudes küsimustes ühist keelt. Esineb palju linna- ja maapiirkondade vastuolusid. Konstruktiivse koostöö asemel kiputakse üksteist süüdistama ja vigu otsima. Taoline tegevus ei aita sugugi kaasa valla arendamisele.

Inimeste, eriti maarahva ootused uue valla tegutsema hakkamisel olid kohati suuremad, kui tegelikkus seda võimaldab.

Maavalitsuste likvideerimise järel teatas Valgamaa Omavalitsuste Liit, et maakondlikud traditsioonilised üritused kindlasti jätkuvad. Kahjuks on elu näidanud vastupidist.

Maainimesed lootsid, et neile jääksid alles vähemalt need tingimused, mis seni olnud on ja miski ei läheks kehvemaks. Samuti loodeti, et ühiselt omavalitsuste raha kokku pannes suureneb investeerimisvõime ning meie elukohad hakkavad arenema.

Valga valla näitel on tihtilugu siiski takistuseks raha ja ressursside puudus või vallaametnike kohanematus uute olukordade ja tööülesannetega. Olgu need siis teede korrashoiu, teenuste kättesaadavuse või ühiskondliku transpordi valdkonnas. Kui endine vallavalitsus ei suutnud kümne aasta jooksul kõigile probleemidele lahendust pakkuda (näiteks teedeparandus või bussipeatuste remont), ei suuda paraku ka uus vallavõim seda kohe ja kiiresti teha. Pigem isegi veel aeglasemalt, kuna mõnelgi linnas oleval ametnikul pole päris selget pilti näiteks sellest, kus asuvad Tinu ja Laanemetsa küla, veel vähem nende bussipeatused ja mis olukord nendes on. Tagajärg on sealsete elanike pahameel.

Inimesed on rahulolematust väljendanud ka maakondlike ürituste kadumise pärast. Maavalitsuste likvideerimise järel teatas Valgamaa Omavalitsuste Liit, et maakondlikud traditsioonilised üritused kindlasti jätkuvad. Kahjuks on elu näidanud vastupidist. Kuigi kõigi kolme maakonnas tekkinud valla esindajad kuuluvad omavalitsuste liitu, ei ole kokkuleppeid kõigi ühisürituste korraldamiseks saadud.

Nimelt ei valitud 2018. aastal enam maakonna aasta isa ega ema, vaid iga omavalitsus – Otepää, Tõrva ja Valga – tegutses omaette ja valis oma valla aasta isa ja ema. Ära jäi ka traditsiooniline staažikate abielupaaride austamise õhtu, mille korraldamist rahvas pikisilmi ootas.

Järgmine koostöö proovikivi on koostamisel olev Valgamaa arengustrateegia 2035+. Selles peaks olema kirjas elanike, ettevõtjate ja kolme vallavalitsuse tegevused maakonna arendamiseks enam kui 15 aastaks.

Õnneks ei ole kõik nii kesine. Sõltumata sellest, et asutuste juhid, näiteks koolide direktorid, on mures tublisti vähenenud eelarve pärast, on rõõmustanud meid uued mänguplatsid, valminud keskväljakud ja käimaläinud remonditööd või projekteerimised. Usun, et selle kõige nimel on ametnikud palju vaeva näinud.

Kõigi meie ühine eesmärk on rajada vald, kus meil on turvaline ja hea elada. Oluline on, et jätkuks koostöötahet, tarkust ja üksteisemõistmist.

Erimeelsused tuleb ületada arutelude ja läbirääkimiste teel. Need ei tohiks olla takistuseks valla arendamisel. Loodan, et meie ääremaade valdades on piisavalt aktiivseid elanikke, kes ei lase otsustajatel lihtsalt sooja koha peal peesitada, vaid teevad usinalt ettepanekuid selleks, et elu maapiirkondades ei hääbuks. Jõudu meile kõigile!