Grippi haigestumine tõusis oluliselt

Võrumaalt pärit kunstnik Navitrolla valmistab raviotstarbelist taimeteed.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Terviseameti andmetel kasvas grippi haigestumine nädalaga 60 protsenti. 

Grippi haigestumine jõudis aasta viiendal nädalal märkimisväärse tõusuni – perioodil 28. jaanuar kuni 3. veebruar vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 6424 inimest, juurdekasv eelnenud nädalaga oli 41 protsenti. Grippi haigestumuse intensiivsust nüüdseks saab hinnata keskmiseks ning gripi levikut laialdaseks.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 487,0. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaa, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal.

Gripiviirus levib kõigi vanusrühmades. Kahekordselt kasvas haigestumus enam kui 65-aastaste seas, kuni viie aastaste laste vanuserühma haigestunute juurdekasvu osakaal moodustas 58 protsenti.

Enim haigestuvadki jätkuvalt kuni viie aastased lapsed - kõikidest laboratoorselt kinnitatud gripiproovidest 52 protsenti moodustasid kuni 19-aastased lapsed.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 66 gripiviirusega patsienti.

Kokku hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 689 patsienti, neist üle 60 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Nimetatud haiglate andmetel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 40 inimest vanuses kolm kuni 86 eluaastat, kõik kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseameti andmetel on detsembrist vaatamata kõikidele rakendatud ravimimeetmetele raskekujulise gripi tõttu surnud kaheksa inimest vanuses 35-81 eluaastat.

Tagasi üles