Uno Kaskpeit: kriisi hetkel võib NATO vihmavari auklikuks muutuda

  • Uno Kaskpeit peab õigeks totaalkaiste põhimõtet.
  • Tema põhimissioon parlamendis on politsei ja piirivalve taaslahutamine.
  • Olulised on liitlassuhted USAga.

Üks komisjoni liikmetest on Uno Kaskpeit.

FOTO: Arvo Meeks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Kagu-Eesti esinumber Uno Kaskpeit seisaks ka uues riigikogu koosseisus selle eest, et piirivalve eraldataks politseist ja kaitsejõud saaks tugevamaks totaalkaitse põhimõtete järgi. Samas tunnistas ta, et riigikogus üksi midagi korda saata on väga keeruline.

Nii mõnigi riigikogus olnud inimene on öelnud, et sel pole mõtet, üksi midagi ära teha ei saa, opositsioonis ammugi mitte. Miks sinna jälle minna tahate?

Loodan, et meid tuleb seekord siia rohkem ja õnnestub võib-olla ka midagi ära teha.

Paljud on öelnud, et teie parteiga nad koostööd ei tee. Kui reaalne on, et seekord paremini läheb?

Praegu ei oska öelda. Mul on oma idee, mille pärast siin olen. Piirivalve ja riigikaitse, mis on meil allamäge läinud.

Mis on seekordsetel valimistel teie isiklikud peamised lubadused, mille eest seisate?

Eraldame politsei ja piirivalveameti. Teeme piirivalve iseseisvaks ametiks ja loome talle reservi, nagu oli enne 2005. aastat. Idapiiril on meil naaber, kust on kõik õnnetused ja hädad meile tulnud. Leedu, Läti, Soome – keegi ei ole sellist rumalat otsust teinud, et piirivalve lüüakse politseiga kokku. Meil ei ole enam piirivalvureid. Piirivalveõpe löödi politseiga kokku, piirivalve õppeaineid vähendati ja politsei õppeaineid suurendati.

Tagame ulatusliku riigikaitse koostöös tsiviilstruktuuridega ja tugevdame Eesti kaitsejõudusid, järgides totaalkaitse põhimõtteid. Kindlasti suurendame nelja aasta jooksul kaitsekulutusi kahe ja poole protsendini. Suurendame ajateenistusse võtmist. Praegu on see arv 3000 ümber, meie viime selle vähemalt 4500ni.

Meil ei ole midagi NATO vihmavarju vastu, NATO on tore. Aga kriisihetkel võib see vihmavari muutuda auklikuks. Sest venelased on viinud väga võimsad kaugmaaraketid Kaliningradi. Kui meil peaks probleem tekkima, ei tule ükski NATO abi sealt läbi. Kindlasti taotleme, et NATO suurendaks oma lennuvõimekust. Praegu on ainult kaks või kolm lennukit igas Balti riigis. Õhutõrjevõime on vaja välja arendada, meil puudub ka rannakaitsevõime.

Nii et ajateenistusest pääsemise võimalus jääks väiksemaks.

Jah. Kaheksa kuud teenistust ei tohiks ühelegi mehele probleemi tekitada.

Mis on totaalkaitse?

Kaasatakse tsiviilstruktuurid. Teine asi on muidugi arendada Kaitseliidu varustust ja relvastust. Et ei eraldata sinna viimaseid jäänuseid.

Kes näiteks on tsiviilstruktuurid? Õpetajad, riigikogulased, kõik lähevad sõjaväkke?

Kui tarvis, siis loomulikult.

Kui reaalseks seda peate?

Iga ameti inimesed on võimelised seda asja toetama. Ma ei ütle, et õpetajad peavad võtma relva kätte, kuid koolidesse tuleb viia sisse riigikaitseõpetus.

Kuidas politseist lahkulöömine piirivalve tööd parandab?

Teeb paremaks. Piirivalve on omaette süsteem, kuhu tuleb uuesti sõjaväeline koolitus. Praegu on piirivalve ära hävitatud.

Ka riigikaitses on meil plaan pöörduda USA poole, et miljardi dollari ulatuses abi saada. Me ei taha raha, vaid relvastust, varustust.

Mida olete riigikogus veedetud nelja aastaga seal korda saatnud?

Otseselt midagi korda saata on väga keeruline. Vähemalt olen valgustanud rahvast tänu ajalehtedele, kus olen kirjutanud neist negatiivsetest tegevustest, mis politsei- ja piirivalveametis on korda saadetud.

Seda saaks muidugi ka parlamendis olemata teha.

Jah, aga riigikogus olen sellele seltskonnale lähemal ja info jookseb paremini kokku.

Siiamaani jätkub Valgas kui maakonnakeskuses siiski pigem rahvaarvu kahanemine, asutusi tõmmatakse koomale. Olete riigikogus ka Valgamaa toetusrühmas. Mida seal teete?

Valgamaa toetusrühm praegu minu teada ei olegi koos käinud. Olen kohtunud Kagu-Eesti aktivistidega. Tööstust ja töökohti on siia kindlasti juurde vaja, sest noored põgenevad. Soomlased ütlesid, et neil on terve piirivalve raamatupidamine viidud Lapimaale, kuna seal ei ole tööd.

Sellist asja võiks tuua ka Valka ja Põlvasse, kus on elektrooniliselt võimalik tööd teha.

Vahepeal ikka räägiti töökohtade Tallinnast väljaviimisest.

Tartus asuva haridusministeeriumi osakond, mis on Tallinnas, on kolm korda suurem kui ministeerium ise. See on naljanumber.

Millised reaalsed sammud siin olla saaks? Kui on võimalus, olen alati toetamas, et siin muudetaks elu natuke inimväärsemaks.

Tundub, et siiamaani neid võimalusi pole eriti olnud?

Ei ole jah. Eks erakonnad, kes valitsusse saavad, unustavad selle asja.

EKRE puhul on kõlama jäänud sisserände ja laiemalt Euroopa Liidu vastasus, homoseksuaalide ja teise nahavärviga inimeste vähene sallimine. Kas teie jagate neid seisukohti?

Teatud asju jagan. Igasuguseid Euroopa Liidu tobedusi ei ole kindlasti mõtet vastu võtta. Kinnisilmi järgitakse direktiive, mis võib-olla meile üldse ei sobi.

Rändekonventsioon oli ilus näide, kuidas Reformierakond murdus ja jooksis selle hääletamisel saalist minema. Miks peaksime sellega ühinema?

Meil on niigi muukeelset rahvast siin küllalt. Me ei ole suutnud isegi eestikeelset haridust luua. Oleme väike rahvus. Kui laseme igasuguseid inimesi sisse, siis varsti meid enam ei ole.

Sellistes riikides nagu Rootsi on juba tekkinud probleemid. On teatud piirkonnad, kuhu isegi politsei ei lähe.

Teie programm maksaks Mart Helme sõnul viis miljardit eurot. Ettevõtja Einar Visnapuu lahkus teie seast, sest leidis, et lubadused läksid üle võlli. Tundub, et te vist ei eeldagi, et teil õnnestuks lubadusi ellu viia, sest need on ebarealistlikud?

Einar Visnapuu lahkus sellepärast, et tal tuli mõistus pähe. Oleme selle poolt, et alkoholiaktsiis viia Lätiga vähemalt ühele tasemele või gramm madalamale. Eks ta hakkas aru saama, mis meestega on tegemist ja seetõttu ka põgenes. Need on asjad, mida ei saa korraga muuta. Tuleb järk-järgult teha. Ka riigikaitses on meil plaan pöörduda USA poole, et miljardi dollari ulatuses abi saada. Me ei taha raha, vaid relvastust, varustust.

EKRE soovib ka kohtute üle tugevamat järelevalvet. Milline on teie suhtumine võimude lahususse? Kas ütlused, nagu näiteks Martin Helme väljaöeldu kohtunike peade lendamise vajaduse kohta, ohustavad seda?

Eks selles süsteemis tuleks natuke korda majja lüüa. Asjad on käest ära, eriti prokuratuuris.

Olen ka riigikogu õiguskomisjonis. Danske panga asi oli meile väga huvitav. Alates 2007. kuni 2014. aastani käis rahapesu. Valitsuses oli moodustatud rahapesu vastu võitlemise komisjon. Aastate jooksul millegipärast ei jooksnud Danske panga nimed nendest protokollidest kordagi läbi. Järelikult oli kellegi käsi mängus, kes seda ei soovinud.

Kui tihti oma Laanemetsa maakodusse jõuate?

Nädala lõpus ikka tuleb minna ja elamine soojaks kütta. Reedel ühtegi komisjoni ei ole ja istungid lõpevad neljapäeval ära. Neljapäeva õhtul jõuan maakoju. Reedel saab toimetada. Laupäev-pühapäev läheb ringisõitmise peale, on kohtumised.

Te paistate olevat väga tõsine inimene. Kuidas meelt lahutate, mis on teie hobid?

Minu üks hobi on jaht. Enne valimisi oligi probleeme, et koer sai, aga mina ei saanud jahile. Suhtlen hästi palju Soome kolleegidega, kes meid omal ajal koolitasid. Käin aastas kolm-neli korda nende juures, nemad minu juures. Vanade pensionil kolleegidega korraldame suvel alati koosistumise. Muidugi lapselapsed käivad maal. Vahepeal tuleb nendega ka tegeleda.

UNO KASKPEIT

  • Sündinud 8. juunil 1957 Valgas.
  • Praeguse riigikogu koosseisu liige.
  • Olnud piirivalveameti piiriosakonna ülem ja piirivalvekolledži direktor.
  • Lõpetanud Soome Riigikaitse Kõrgkoolis Eesti kaitseväe kõrgema juhtkonna erikursuse.
  • Tal on Tallinna Ülikooli magistrikraad organisatsioonikäitumise erialal.

Häältesaak riigikogu valimistel

FOTO: LEPM

Tagasi üles