Maarius Suviste: valija pole lammas

Maarius Suviste
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maarius Suviste
Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Enam ei ole kaua jäänud. Kaks nädalat veel. Seejärel läheb elu taas igapäevastesse rööbastesse, nagu ikka muidu on.

Seekordne valimiste-eelne aeg ei ole (veel) millegi erilisega silma paistnud, kui välja arvata traditsiooniks saanud massiivsed postitused postkasti ning ohtra valimisnänni jagamine. Vaadates-lugedes valimispropagandat, mis postkastidesse potsatavad või kusagil poe ees jagatakse, siis mulje on üks: milline hea põli meid ees ootab! Elu nagu lill, kui meid valid – just säärane mulje jääb, kui kallile paberile trükitud ülesmukitud pilte vaadata ning peadpööritavaid lubadusi lugeda.

Tõsi, mõni tark on jõudnud järeldusele, et lubadusi ei ole mõtet jagada, küll aga antakse sellest teiste sõnadega mõista. Tõotame teha, tõsta, parandada... Teeme kõik selleks, et nii on. Mõni räägib veel parendamisest ja kujundamisest, kindlustamisest, tagamisest, arendamisest, tugevdamisest, võimaldamisest, toetamisest ja soodustamisest. Rääkimata kulunud sõnakõlksust: tasuta, tasuta, tasuta. Mõni räägib maksude langetamisest ja toetuste suurendamisest. Samal ajal selgitamata, kuidas see võimalik on ja kust riik raha võtab: ühel ajal langetada ja tõsta.

Nagu varasematest valimistest oleme õppinud ja teada saanud: oleks see kõik siis vaid nii. Kui valijatelt hääl käes, valimised läbi ja tagatubades koalitsioonitegemine käsil, unustatakse pahatihti osa põhimõtteid. Ja miski pole enam endine. Kõige tähtsam on, kuidas kellelegi endale kasulik on. Väärtused on ju meil siin kahjuks need, mida võtta, mida jätta ja millega enda kasu eesmärgil kaubelda.

Mõni räägib maksude langetamisest ja toetuste suurendamisest – selgitamata, kuidas see võimalik on: ühel ajal langetada ja tõsta.

Olgu või ilmestuseks näide. Üks või teine erakond kinnitab, et tema selle või teise parteiga koostööd ei tee, kuna väärtused ei klapi. Kui aga potentsiaalne partner oma väärtusi muudab või neist taganeb, ei ole miski võima-tu – et mitte öelda sada protsenti võimalik.

Ja veel: kas tõesti peetakse valijat nii lolliks, et tikutopsi, kommi või pastakaga meelitades tahetakse hääl kätte saada? Justkui oleks valija lammas, keda saaks odavalt ära osta. No ei ole lammas – ei ole!

Ja teie, kes te olete riigikokku valitud, palun tundke oma valijate vastu huvi ka varem kui pool aastat enne järgmisi valimisi. Ehk on see võimalik. Ning meie, valijad, teeks ehk nii, et hoiame kogu valimisnänni ja -lubadused/tõotused alles ning hakkame näpuga järge ajama. Kas teod lähevad välja hõigatud tegevustega ja elu paremaks tegemistega kokku? Ja kui ei lähe, anname sellest ka valjuhäälselt järgmise nelja aasta jooksul märku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles