Näitus tutvustab viimase 120 aasta sünnilugusid

LEPM
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on häll. Lakke pandi elastne puulatt, nööridega seoti häll kinni. Kui laps liigutas kätt või jalga, hakkas häll kiikuma. Vanasti tuli kedrata ja teha igasugust majapidamistööd, polnud aega last süles hoida. See häll on küllaltki sügav, sealt ei saanud välja. Mida rohkem laps rabeles, seda rohkem hakkas häll kõikuma. Ise tuli välja mõelda, et oma tööd kergemaks teha. Üks isa mõtles välja, teine mõtles midagi juurde ja nii arenesid tarbeesemed.
See on häll. Lakke pandi elastne puulatt, nööridega seoti häll kinni. Kui laps liigutas kätt või jalga, hakkas häll kiikuma. Vanasti tuli kedrata ja teha igasugust majapidamistööd, polnud aega last süles hoida. See häll on küllaltki sügav, sealt ei saanud välja. Mida rohkem laps rabeles, seda rohkem hakkas häll kõikuma. Ise tuli välja mõelda, et oma tööd kergemaks teha. Üks isa mõtles välja, teine mõtles midagi juurde ja nii arenesid tarbeesemed. Foto: Heino Käos

Naistepäeva ja maarjapunapäeva eel urbekuul avatakse Valga muuseumis eestlaste sünnilugusid käsitlev näitus «Hälli kiigutaja».

Täpsemalt kajastab väljapanek sünnilugusid viimase 120 aasta jooksul, alustades saunas sünnitamisest ja regilauludest, puudutades paljude jaoks tähenduslikku nõukogude perioodi, jõudes välja Valga haigla sünnitusosakonna käekäigu ja tänapäevaste lapsekandmise vahenditeni. Erinevad näited ajastu hällidest, tekstiilidest ja pärimusest on koondatud kokku üle Eesti. Lisaks toimuvad näituse ajal erinevad temaatilised lisaprogrammid.

Näituse avamisel teisipäeval, 05.03 on võimalik kuulata näituse koostajate Pikne Kama, Marit Külvi, Kristel Põldma ja Marju Rebase esitlust näituse idee ja materjali korje ning näituse loomise kohta, kus üheskoos saame mõtestada eestlaste eluringi. Kõiki külalisi kostitame traditsioonilise katsikutoiduga varasemast perioodist ning kutsume osalema nõukogude perioodi stiilis imiku pulgaks mähkimise võistlusel.

Õpilastele suunatud haridusprogrammis «Kuidas elasid lapsed enne ja nüüd?» vaatleme läbi näituse laste argielu muutust 20. sajandi esimesest poolest kuni tänapäevani. Programm koosneb ettekannetest, laulumängust, videomaterjalist ja arutelust, kus muuseum kogub kohalike laste ja noorte mõtteid teemal «Kus sa asud Valga, täna, EV101 aastal?»

Erinevaid tegevusi toimub märtsikuu jooksul veel, näiteks teevad regilaulu temaatikat puudutava ettekande Pikne Kama ja Marit Külv. Vanemaid puukäsitöövõtteid tutvustab hällide näitel Meelis Kihulane ning käsitöö õpitoas juhendab Grete Küppar, kuidas õmmelda käsitsi kaunis mütsike oma beebile. Kevade alguse naistepüha, maarjapunapäeva, on oodatud tähistama kõik naised, neiud ja tüdrukud, et üheskoos vanade kommete kohaselt koguda väge eelolevateks kevadisteks toimetusteks. Täpsem info näituse ja programmide kohta on saadaval muuseumi kodulehel http://www.valgamuuseum.ee.

Video: https://www.youtube.com/watch?v=ZRsUUwymTNI

Näitus „Hälli Kiigutaja“ avatakse 5. märtsil kell 16 Valga muuseumis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles