Võrumaal tuli hääletamiseks ka sabas seista
/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
3. märts 2019, 18:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Valimistel olid uudsed hääletuskabiinid
- Võrumaal oli valimisaktiivsus kõrgem kui 2015. aastal
- Väiksemates külades enam jaoskondi ei avatud
«Kus on eeltäidetud sedelid?» küsib kavala muigega Urmas Vastseliina rahvamajas asuvas valimisjaoskonnas ja saab komisjoni laua tagant sedeli, kuhu võib kirjutada vastavalt eelistusele kas kolme- või neljakohalise arvu.
Keskpäeval valima tulnud Urmasel läheb valimislaua taga numbrite märkimisega ruttu ning templi saanud sedel rändab valimiskasti, kuhu neid on selleks ajaks juba sadanud juba hulgi. «Otsus oli mul varem juba tehtud, sellega midagi keerulist ei olnud,» kinnitab Urmas. «Hea, et see kõik läbi saab. Propagandat jääb nüüd vähemaks.»
«Valimisaktiivsus on küllaltki hea,» tõdeb Vastseliina jaoskonnakomisjoni esimees Helle Kauts. Kuigi kohaliku volikogu valimistel oli inimeste huvi valimiste vastu ehk kübeke suurem, on Vastseliina rahvamajas ka riigikogu valimispäeval sisse-välja saalimist palju. Ilm on vaikne ja õhutemperatuur nulli ringis, mistõttu ilma kaela ei saanud valima minemisest loobumist kindlasti ajada.
Uut moodi hääletuskabiin
Võrreldes varasemate valimistega ei saadetud inimesi sedelit täitma kardina taha, vaid valija eraldatuse tagas kartongist kolme küljega kast, mille varjus sai eelistatud numbrikombinatsiooni sedelile vedada. Kuna valija tegevus laua taga on komisjoni liikmetele näha, siis võtab see võimaluse sedelist telefoniga pilt teha, et oma valikust kellelegi mingil põhjusel tõestada.
Vastseliina jaoskonnale oli vabariigi valimiskomisjoni poolt ette nähtud kaks sellist mobiilset valimiskabiini, kuid vald otsustas Helle Kautsi sõnul muretseda ka kolmanda ning õigesti tegi, sest kui hooti tuli valima rohkem rahvast, olid kõik kolm kabiini kasutuses ja tekkis isegi järjekord.
Mobiilsed valimiskabiine kasutati ka eelvalimiste ajal, mil need viidi väiksematesse küladesse, kus tänavustel valimistel enam eraldi jaoskonda ei avatud. Üks selline küla oli näiteks Obinitsa Setomaa vallas, kus inimesed said valimas käia teisipäeval kui mingil põhjusel polnud võimalik pühapäeval Meremäele sõita, kus asus sealse kandi valimisjaoskond.
Meremäe jaoskonnas oli kella 12.30 paiku vaikne tund. Sealgi oli pärast keskpäeva tekkinud kohati järjekord kolme valimiskabiini juurde, kuid mõni hetk hiljem istusid valimiskomisjoni liikmed valijaid oodates ning tegid ettevalmistusi pärast kella 14 algavaks «kodukülastusteks». Meremäe jaoskonnast telliti valimiskast koju 19 puhul. Neist esimene tellimus anti komisjonile sisse juba hommikul kell 7.40 paiku, kui valimised polnud veel alanudki.
Haldusreform tõi muutusi
Lasva rahvamajas asuv valimisjaoskonnas käis kella 14.30 paiku tihe saalimine ning valijaid käis varasemate riigikogu valimistega võrreldes seal tänavu rohkem. «Hullumaja», nentis jaoskonna esimees Marianne Hermann.
Lasva jaoskonna populaarsus kasvas põhjusel, et sel korral jäi Kääpal valimisjaoskond avamata ning sealse kandi rahval tuli valimispäeval kuue-seitsme kilomeetri kaugusele Lasvale sõita. Haldusreformi järel suuremateks kasvanud valdades oli veelgi kohti, kus valimisjaoskond moodustamata jäeti.
Valimispäeva kella 16 seisuga oli valimisaktiivsus Võru maakonnas 55,1 protsenti, Valgamaal 53,8 ja Põlvamaal 57,3 protsenti. Võrreldes nelja aasta taguste valimistega olid tänavu inimesed aktiivsemad, sest 2015. aasta valimispäeval oli selleks kellaks Võrumaal valimisaktiivsus 53,2 protsenti, Valgamaal 51 ja Põlvamaal 53,6 protsenti.