Uskumatu lugu

Tiit Loim Foto: Arvo Meeks

Kui tänavune valimiskampaania möödus üpriski taltsalt, siis EKRE potentsiaalne valitsusse jõudmine on küll pomm, mida poleks osanud karta hoolimata teoreetilisest võimalusest.

Kampaaniatest tuleb seekord üllatava ja ootamatu näitena meelde vaid Eesti 200 vastuoluline, eestlasi ja venelasi eraldanud reklaam bussipeatuses. Et muus osas oldi küllaltki rahumeelsed, tekkis tunne, et küllap jõutakse mingi teada-tuntud partnerluseni ka valitsuse kokkupanemisel.

Tulemused tõid aga tublisti ootamatut. Et Reformierakond valimised nii kindlalt võitis, oli ehk kerge üllatus. Vahetult enne valimisi tehtud küsitlused on küllaltki täpsed ja ega need ka palju eksinud, Reformierakond sai oodatust veidi enam ja Keskerakond veidi rohkem hääli. Sotside põrumist võib ju tagantjärele veenvalt selgitada, aga tegelikult pani seegi imestama.

EKRE nii suur edu oli ka kergelt üllatav. Pärast selle teatavaks võtmist olin siiski rahulik: keegi ju nendega koostööd teha ei taha. «Kui ma ütlesin, et erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud,» ütles keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas mullu novembris ERRile artiklis, mille pealkiri sedastas, et Ratas peab koalitsiooni EKREga võimatuks.

Andekalt öeldud. Huvitav, kuidas kohus sellise väite siduvust mõnes teises kontekstis hinnata võiks. Artikli autor tõdes, et Ratas vastas küsimusele «sisuliselt eitavalt». Selgub, et sisuliselt-keeleliselt justkui küll, aga ilmselt sisuliselt siiski mitte. Sest nüüd paistab, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonikõnelused polegi nali.

Et valitsuses võiks olla erakond, kelle aktivist kiidab aeg-ajalt Hitlerit, on ennekuulmatu.

Mis niiviisi saada võib, tõesti ei tea. Õnneks ei pruugi see tähendada, et kõik senine pööratakse pea peale. Donald Trump on juba päris pikalt USA president ja mingit totaalset katastroofi pole järgnenud. Nüüdne Eesti 200 poliitik Margus Tsahkna ütles intervjuus Postimehele, et on koosolekul näinud ka väga leplikke ja liberaalsust tunnistavaid EKRE liikmeid.

Sotsiaaldemokraat Ivari Padar sõnas, et ekrelased tuleks just valitsusse võtta, sest siis selguks, et reaalselt valitsedes tulipäisus väheneb. Teooria kohaselt võiks rahvas seejärel illusioonidest vabaneda ja aru saada, et vastutustundlikkus on poliitikas voorus.

Vastasel juhul on ju oht, et EKRE populaarsus kasvab opositsioonis veelgi ja kes teab, mis veel järgmiste valimiste järel juhtuda võib. Aga et valitsuses võiks olla erakond, kelle aktivist kiidab aeg-ajalt Hitlerit, on sellest hoolimata ennekuulmatu.