Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuhi Peeter Võrgu hinnangul tuleks piirikaubandusega võitlemiseks langetada õlleaktsiisi 30 protsendi võrra ning kange alkoholi aktsiisi mõnevõrra vähem.
Õlletootjad: piirikaubandusega võitlemiseks tuleks aktsiisi langetada
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
15. märts 2019, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrk märkis kommentaaris neljapäeval avaldatud PricewaterhouseCoopersi (PwC) aktsiisipoliitika analüüsile, et kindlasti ei ole võimalik piirikaubandust olematuks teha, kuid piirikaubandus tekib ja kaob vaid tulenevalt hinnavahest naaberriigi toodetega.
"Hinnavahet naaberriigiga nimetab ka värske uuring piirikaubanduse ajendina. Seetõttu saab kindlusega väita, et massiivse alkoholi piirikaubanduse tekkepõhjused on puhtalt majanduslikud ehk toodete hinnavahed Eesti ja Läti vahel ning seega on ka piirikaubanduse olulisel määral kaotamise eeldusteks majanduslikud põhjused. Infrastruktuur ei ole piirikaubanduse põhjus, seda on tõestanud ka põhjapiiri kaubanduse kiire kadumine Eestis," ütles Võrk.
Võrgu sõnul näitas mullu maksumaksjate liidu tellitud ja KPMG poolt läbi viidud uuring, et piirikaubanduse motivatsiooni kaotamiseks ei tohiks hinnavahe Lätiga ületada 1 eurot pooleliitrise viinapudeli ja 2 eurot õllekohvri kohta.
"Rahandusministeeriumi tellitud uuringu läbiviijad on jõudnud järeldusele, et aktsiise ei ole otstarbekas tõsta või langetada korraga suures mahus, kuna selle tagajärgede mõju on väga raske ennustada. Kuid erinevalt rahandusministeeriumist on alkoholitootjad nii 2017. kui 2018. aasta aktsiisilaekumisi ennustanud piirikaubanduse dünaamikast lähtudes väga täpselt," märkis Võrk.
"Seeläbi julgeme ka väita, et hoidmaks ostuhuvi kaotavat hinnavahet lätlastega, tuleks 2020. aastaks vahepeal 104% tõstetud õlleaktsiisi alandada ligikaudu 30 protsenti ning kange alkoholi aktsiisi – mida vahepeal on tõstetud 15 protsenti – mõnevõrra vähem. Nii taastuks Eesti kodumaise turu varasem maht ja kaoksid lõunapiiri ostud 90 protsendi ulatuses," lisas Võrk. Tema sõnul taastuks aktsiisi langetamise tulemusel piirikaubandus ka põhjapiiril. "Sellele lisanduks täiendav käibemaksu laekumine. See toob tänasega võrreldes 2020. aastal riigieelarvesse ligi 100 miljonit lisaeurot maksutulu."
Rahandusministeerium avaldas neljapäeval PricewaterhouseCoopers Advisorsi (PwC) aktsiisipoliitika analüüsi, milles märgib, et aastatel 2010-2017 toimunud aktsiisitõus mõjus alkoholitootjatele ja -müüjatele negatiivselt. Ühtlasi juhitakse tähelepanu sellele, et aktsiisimäärade järsul tõusul ja langetamisel on prognoosimatu mõju.
Sellest tulenevalt tuleks aktsiisipoliitikat kujundades vältida nii suuri tõuse kui ka langetamisi. Ühtlasi peaksid aktsiisipoliitika eesmärgid olema selgelt määratletud ja läbi räägitud ning muudatuste rakendumisele peaks eelnema piisav aeg, et turg jõuaks nendega kohaneda.
Perioodil 2010–2017 kasvas õlleaktsiis 186 protsenti, lahjal alkoholil 144 protsenti ja kangel alkoholil 68 protsenti. PwC prognoosi kohaselt langetaks kange alkoholi, siidri ning õlle aktsiisi tõstmine aktsiisitulu, veini puhul aktsiisitõus pigem kahandaks aktsiisitulu, kuid sigarettide aktsiisitõus võib veel aktsiisitulu tõsta.
Eesti Õlletootjate Liit on alkoholitootjate katusorganisatsioon, mis esindab Eesti suurimaid õlle- ja muu lahja alkoholi tootjaid.