Arved Breidaks: mürk aitab olla tõhusam

Arved Breidaks

FOTO: Arvo Meeks

Diskussioon toiduohutuse üle kisub kohati sinnapoole, et rohelise mõtteviisiga linnarahvas sajatab mürgipritsiga farmerit, justkui oleks põllurahvas kõige eest vastutav.

Enne kui visata kivi mööduva mürgipritsi poole, tuleks küsida, miks põllud üldse mürgiga üle kastetakse. Kaaluda on aga viljakasvatusega tegeleval farmeril kahe võimaluse vahel: kas toota traditsioonilisel viisil ehk tänapäeva mõistes taimekaitsevahendeid (loe: mürke) kasutades või mahedalt. Viimase kasuks räägib ühiskonna moraalne poolehoid.

Äriliselt on mürgiga majandamine kasulikum, sest teravilja puhul annavad mürgiga kastetud põllud pea poole võrra paremat saaki.

Tõsi, kui kasvatada vilja ainult müügiks, kompenseerib mahevilja väiksema saagi kõrgem hind. Kui 2017. aastal oli kaera tonnihind vahemikus 95–110 eurot, läks mahekaer kaubaks 300 euroga. See võiks olla argument. Jah, aga eelkõige nende puhul, kes kogu saagi maha müüvad. Kui aga kasvatada vilja oma farmi loomasöödaks, on mürkidega võimalik ühelt hektarilt oluliselt rohkem kaloreid salve viia.

Kui maakeral ootavad üha lisanduvad miljardid suud toitmist, pole kellelgi aega mõelda sellele, kuidas tootmist vähendada.

Kui mälu ei peta, on Eesti agraarpoliitikud juba pikemat aega tundnud uhkust, et Eesti põllumajandus näitab oma efektiivsusega vaat et kogu Euroopale silmad ette. Arvestades, et Balti põldurid saavad vana Euroopaga võrreldes endiselt nirumat toetust, on ülima tõhususe tagaajamine nende ainus lootus ja võimalus. Ja mürk aitab seda saavutada.

Mida saaksime puhtama kõhutäie nimel teha? Esiteks võib üritada end ära toita valikuga, mis supermarketis tähistatud sildiga «öko» vms. Tõsi, see on kallim ja õigupoolest võib toidusedel jääda väga ahtaks, kuid võime loota, et Türgimaal kasvatatud mahedatlid ka on mürgivabalt kasvanud.

Teiseks võiks survestada poliitikuid, et need mõtestaks Euroopa põllumajanduspoliitika ümber nõnda, et mahetootmine muutuks mürgi kasutamisega võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Kas see on reaalne? Arvan, et mitte, sest kui maakeral ootavad üha lisanduvad miljardid suud toitmist, pole kellelgi aega mõelda sellele, kuidas tootmist vähendada (mahekasvatus seda ju tähendab), vaid vastupidi: kuidas saagikust veelgi tõsta.

Üle jääb võimalus omandada mõni hektar maad, rajada sinna niivõrd mahedad peenrad ja kartulivaod, kui vaid keegi vähegi jaksab, ja loota, et tuul ei kanna naaberpõllul saaliva mürgipritsi taga lendlevat ollust mahepeenrale.

Tagasi üles