Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

LUGU AASTAST 2019 Napsimehed lähevad pudeli nimel isegi metsasaadusi korjama (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vastse-Kuuste õllesõbrad Uno (vasakul) ja Väino rääkisid, et vahepeal kadus nende lemmikõlu kaheks nädalaks lettidelt. 
Vastse-Kuuste õllesõbrad Uno (vasakul) ja Väino rääkisid, et vahepeal kadus nende lemmikõlu kaheks nädalaks lettidelt. Foto: Paul Poderat

Mis kuradi elu see on, õiget suitsugi pole. Tõmban kogu aeg eri marke, kurku tulevad igasugused villid, rääkis oma raskest elust Vastse-Kuuste põliselanik Uno, kes valede markide tõmbamise tõttu rohtusid peab sööma. Veel kurtis mees, et kaks nädalat puudus kohaliku aleviku lettidelt tema meelisõlu Taurus. «Sõida Ahjale õlle järele. Kas see on normaalne?»

Sama kinnitas tema sõber Väinogi, kelle sõnutsi pood õiget kraami tellida ei taha. Siiski võeti nende palveid kuulda ja lettidele ilmusid vajalikud tooted.

Kohtasin neid kaht meest Vastse-Kuuste turuplatsil, kui olin uurimas, kuidas elavad Eesti kagunurga külapoodide püsikliendid, kes päevast päeva kaupluste läheduses elu naudivad – või siis kiruvad. Väino ja Uno hoidsid oma kaheliitrist Sarvikut enda lähedal. Võtsid sõõme ning arutasid elu kitsaskohtade üle. Nentisid, et lahendavad kahe peale päevas kolm kaheliitrist ballooni ja jõuaksid rohkemgi, aga rahaga ei tule välja. Väino sõnas, et tema üks sissetulekuallikas on kukeseened, mida ta kokkuostjatele müüb. Kilohind olevat 4,50 ehk kümme senti vähem kui kaheliitrine Taurus kohalikus poes maksab. Ja seeni pidi metsas küllalt kasvama.

Tagasi üles