VIDEO: vaata, kust saabusid Eestisse Valgamaa probleemkarud (1)

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Valgas ringi luusinud karud Polja ja Proša.
Valgas ringi luusinud karud Polja ja Proša. Foto: Monika Kaur

Viimastel nädalatel on Eesti Metsloomaühingu vabatahtlikud olnud mures Valga läheduses inimeste silma alla jäänud noorte karude saatuse pärast. Erilist muret valmistab loomakaitsjatele asjaolu, et Valgamaa jahindusnõukogu on esitanud taotluse nende karude tapmiseks veel enne augustis algavat jahihooaega.

Metsloomaühing on sellel teemal suhelnud keskkonnaameti, politsei- ja piirivalveameti ning orvuks jäänud karupoegade pääste- ja rehabilitatsioonikeskusega, kust kaks karu pärit on. Mesikäpad Polja ja Proša sündisid 2017. aastal ning toodi Venemaal asuvasse orvuks jäänud karupoegade päästekeskusesse sama aasta 13. veebruaril. Karud saabusid keskusesse Pihkva oblastist ja vabadusse lasti nad sügisel, seitse kuud pärast rehabilitatsiooni, samuti Pihkva oblastisse.

Venemaal asuv karupoegade päästekeskus tegeleb pruunkarupoegade üles kasvatamise ja rehabilitatsiooniga. Sündides on karupojad abitud, kaaluvad umbes 500 grammi ning ema hukkumisel ei suuda nad iseseisvalt suureks kasvada. Keskusel on austustäratav kogemus — 24 tegevusaasta jooksul on üles kasvatatud ja loodusesse lastud enam kui 240 karupoega. Keskuses üles kasvatatud karupojad elavad Venemaa kaheksateistkümnes eri regioonis.

«Keskuse juht Sergey Pazhetnov kirjutas meile, et Polja ja Proša on kahe aastaga liikunud vabastamiskohast mitmesaja kilomeetri kaugusele ilma, et nad oleksid sisenenud asulatesse,» jagas Metsloomaühing. «Keskuse jaoks on üllatav see, et karupojad veetsid koos kaks talve ja on endiselt koos — rohkem kui 20 tegevusaasta jooksul ei ole keskus selliseid fakte registreerinud.» 

Üheks võimalikuks selgituseks, miks karud on tulnud asulate lähedusse on see, et läheduses on prügimägi, lihakombinaat, loomakorjuste matmiskoht või muu sarnane koht, mis võib metslooma ligi meelitada. «See paneb meile inimestena suure vastutuse — peame üle vaatama need märgid, mida me metsloomadele anname,» manitses ühing. Karu teeservas märgates ei tohi talle mingil juhul näidata, et inimene on sõber. Loom leiab toitu ise, seda talle loopida ei maksa. 

Eesti Metsloomaühing: kuidas käituda, et karusid ise asulate lähedusse mitte meelitada? 

  • On väga oluline, et inimesed vaataksid üle jäätme- ja prügimajanduse, et karu ei leiaks lahtisi ja pikalt täisseisvaid, tema jaoks hästi lõhnavaid prügikaste. 
  • Välja taha ei ei tohi jätta surnud loomade korjuseid, seda eriti loomalautades ja karjamaadel. 
  • On väga oluline, et mesinikud piiraksid mesitarud elektrikarjustega enne seda, kui karud neist sööma õpivad.
  • On väga oluline, et inimesed korrastaks oma krunti piiravad aiad, see on esmane viis takistada metsloomade pääsu aedadesse.

Metsloomaühingu sõnul on Venemaa rehabilitatsioonikeskuse töötajad oma endiste hoolealuste saatuse pärast mures ja paluvad karusid mitte tappa. Nad on valmis ise Eestisse sõitma ja karude uimastamisel abi pakkuma, karudele piiri äärde vastu tulema ning neile uut elukohta otsima. 

«Ka meie palume, et Keskkonnaamet ei väljastaks nende karude tapmiseks erakorralist jahiluba. Palume kiiremas korras korraldada karude uinutamine ja ümberasustamine. Oleme valmis omalt poolt kaasa aitama teiste lahenduste leidmisel ja soovime koostöös leida muu lahenduse,» avaldas ühing. «Loodame et karud on ikka veel elus. Viimastel päevadel ei ole enam neist infot tulnud.»

Kõiki teateid kollaste kõrvamärkidega karude nägemise kohta ootab Metsloomaühing aadressile info@metsloom.ee.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles