/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2019/07/30/12419616t1h101c.jpg)
Jalaväebrigaadi staapi meelitatakse Võrumaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrumaa omavalitsusi ühendav Võrumaa arenduskeskus pakub kaitseminister Jüri Luigele saadetud kirjas välja, et seoses riigiametite suurtest keskustest välja toomisega võiks Võrumaale paigutada 2. jalaväebrigaadi staap, mis praegu asub Tartumaal.
Maakonna omavalitsused teevad ettepaneku lähtuda asutuste väljaviimisel põhimõttest, et piirkonda liigutatav asutus toetaks piirkondlikku spetsialiseerumist või kasvuvaldkondasid ning soodustaks piirkonnale unikaalselt omaste kompetentside jätkuvat arengut. Sellisel juhul on asutuste väljatoomisel potentsiaali omandada regionaalarengu mõttes märksa kaalukam mõju kui kitsalt piirkonda tekkivad täiendavad töökohad ja lisanduvad elanikud, seisab kaitseministrile saadetud kirjas.
Omavalitsused teevad ettepaneku tuua Võru maakonda 2. jalaväebrigaadi staap, mis oleks vallajuhtide hinnangul igati põhjendatud ja mõistlik, sest brigaadi üksused Kuperjanovi jalaväepataljon ning tagalapataljon juba asuvad Taara sõjaväelinnakus Võrus. Samas paikneb staap praegu Luunjas Tartumaal.
«Staabi kolimine Võrumaale toetab piirkondlikku spetsialiseerumist. Praegugi käib mitu 2. jalaväebrigaadi staabi töötajat Võrust Luunjasse tööle või on Võrumaal sündinud ja õppinud. Lisaks soosib staabi Võrumaal paiknemist harjutusvälja lähedus,» seisab omavalitsuste kirjas.
Võru maakonna elanikel on juba suur seotus riigikaitsega, mida näitab kaitseliitlaste suur arv. Nimelt on neid maakonna elanikkonnast 4,3 protsenti, samas kui riigi keskmine on kaks protsenti. Võrumaa malevas noorkotkaste ja kodutütarde arv on aga 870, mis on hea kasvulava leidmaks juurdekasvu riigikaitselistele töökohtadele.
Võrumaa omavalitsused tõdevad, et tegevteenistuses kaitseväelane oma elukoha planeerimisel praegu kahjuks Kagu-Eestiga ei arvesta. «Kui ohvitser tuleb siia nooremleitnandina teenima, siis Võrus peaks olema ametikohad nooremleitnandist kuni kolonelini. Sellisel juhul suure tõenäolisusega on võimalik järgnev karjääriredel: neli aastat rühmaülemana, kolm aastat pataljoni staabis, kolm aastat…, ja siis ta läheb õppima ja nii edasi. Teenistusperspektiiv sellisel juhul Võrus oleks kuni 20 aastat. Kui ta täna on kapten, siis kahjuks pole väga palju neid ametikohti, kus ta võiks Võrus edasi teenida. Kui brigaadi staap asub Tartus, siis pigem tehakse plaani osta kinnisvara Tartus. Kui brigaadi staap asuks Võrus, siis oleks siin kõrgemaid ametikohti rohkem ning kaitseväelasel oleks suurem eeldus elukoha valikuks, kas elada Võrus, Põlvas või Kanepis,» seisab kirjas.
Riigiasutuste Võru maakonda ümberkolimisel on omavalitsuste kinnitusel nii asutustele kui nende töötajatele olulisi eeliseid. Ühelt poolt on Võru maakonnas võimalik hoida kokku asutuse halduskulusid: büroopindade rendihinnad ning muud halduskulud on oluliselt madalamad kui Tallinnas. Teiselt poolt on maakond hinnatud kvaliteetse elukeskkonnana: piirkond on turvaline, eluasemeturg on soodne, koolid ning lasteaiad korrastatud ning neisse puuduvad järjekorrad, piirkond on rahulik, looduslähedane ning kogukond toetav.