Üks Pihkva karudest õnnestus kinni püüda

Pihkva karu Tallinna loomaaias Foto: Madis Leivits / Keskkonnaamet

Täna öösel õnnestus tabada üks Valgamaal ringi liikunud Pihkva karudest.

Poolteist nädalat kestnud jälitustöö oli ühtlasi nii vaeva- kui ka seiklusrikas ja karu õnnestus lõpuks kätte saada taluõuelt Kulli külas Valgamaal Tõrva vallas.

"Öösel kella ühe paiku tuli kohalikult elanikult info, et karu on seal nähtud," rääkis looma uinutanud Valgamaa jahimees Andres Balodis. "Juba tee peal jõudsime tema jälgedele ja selleks asjaks, kui kohale jõudsime, polnud loom veel mingit kahju teha jõudnud."

Balodise sõnal jõuti Valgast Kulli külla umbes kümne minutiga. Kuna oli arvata, et mõmmik seegi kord prügikaste puistama asub, jäädi nende lähedusse valvesse. Otsus oli õige: õige pea ilmus loom nähtavale.

Kuigi loom inimeste lähenedes jooksu pistis, õnnestus kolmel jälitajal talle järgneda ja Balodis suutis pimedusest hoolimata karu ka uinutipüssist tabada. "Mulle tehti spetsiaalne volitus, et võin igal ajal seda püssi looma loodusest eemaldamiseks kasutada. Muidu peaks keskkonnaametnik sellisel puhul alati kaasas olema."

Uinuti hakkas Balodise sõnul mõjuma kiirelt: 5-10 minutiga. Seejärel pandi loom kaasas olnud puuri, mis pärines loomaaiast. "Kõik käis päris kiiresti: kella ühe paiku tuli teade karust ja kella poole kolmeks oli loom puuris."

Kogenud jahimehel Balodisel, kes mitu nädalat uinutipüssiga nii-öelda valves oli, on mõistagi hea meel, et karu kinni püütud sai. "Olingi mitu ööd magamata. See asi hakkas juba igapäevaelu segama."

Karu jälitajate seas oli ka kolm viimast ööd Valgamaal karuvalves veetnud loomaarst Madis Leivits, kes vaatas pärast tema toibumist tervisliku seisundi üle ja tunnistas selle heaks. «Loom uinutati anesteetikumiga. Selle mõjul magama jäämine võtab kuni 10 minutit ja uneaeg on kuni tund. Väike värin oli ka sees: tegu oli ikkagi retseptiravimiga ja kunagi ei tea lõpuni, kuidas see mõjub."

Ta lisas, et uinumine sõltub kindlasti looma ärevusastmest ja ka sellest, kui täpselt on suudetud looma kaalu hinnata, mille järgi on siis ka ravimite kogused kokku segatud.

Leivits oli ka see, kes loomaga koos Tallinna loomaaeda sõitis. "Karu ärkas üles Leie ja Põltsamaa vahel ja oli üsna rahulik. Eks enne tema pealelaadimist puuri oodates sai antud loomale ka lisakogus uinutit: hästi väike törts."

Kohale jõuti kella kuue paiku. Pärast väike ootamist sai Proša end uues kodus sisse seada. "Hakkas kohe juba oma uue elupaiga põgenemiskindlust ka katsetama," nentis Leivits.

Proša kasutuses on kaks omavahel ühendatud vana karupuuri, mille vahel ta liikuda saab.

«See karu on hästi julge ja inimest ei pelga. Ta kindlasti ei ole tüüpiline metsakaru, näha on, et tal on kokkupuude inimestega olnud,» kirjeldas loomaaia kollektsioonijuht Tõnis Tasane. Ta lisas, et sellest hoolimata karu juurde minna siiski ei saa.

Proša peab kõigepealt kuni kuu aega karantiinis olema, et tema tervislikku seisundit jälgida.

«Ühelt poolt peame karu karantiini panema sellepärast, et toome ta loomaaeda sisse ja ta ei tohi haigusi teistele loomadele edasi anda. Teisalt seetõttu, et tahame teda Venemaale ära anda. Selleks, et saaksime teda Venemaale viia, peab ta olema karantiinis ja see on juba määratud selle riigi seaduste poolt,» selgitas Tasane.

Kuhu Proša edasi viiakse ei ole veel keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul kindel. «Põhimõtteline valmisolek Venemaalt on olemas, aga praegu on veel vara öelda, kuhu täpselt ta viiakse,» sõnas mees, kes ka ise Valgamaal nii-öelda karuvalves käis.

Teise Venemaalt tänavu Eestisse saabunud karu ehk emase Polja saatuse kohta praegu andmed puuduvad. "Kulli külas tegutses kinni püütud isane karu ehk Proša üksi," rõhutas Balodis.

Ka pole tema sõnul viimastest nädalatest ümberlükkamatuid tõendeid sellest, et korraga oleks koos nähtud kaht Pihkvast pärit mesikäppa. "Karu liigub nii kiiresti, et raske on alati hinnata, kas korraga nähakse üht või kaht looma."

Lähipäevad annavad tema sõnul lõpliku selguse selle kohta, kas ka Pihkvast pärit emakaru veel Valgamaal ringi liikumas on. "Piltidel on näha just isakaru," rõhutas Balodis.

Sama kinnitas Aimar Rakko. "Emast karu pole ühelgi videolõigul ega pildil. Pahandust tegi teadaolevalt ikkagi isane karu. Kui aga kahjustused jätkuvad, on selge, et jätkuvalt on Valgamaal tegutsemas ka Pihkvast pärit emakaru."