Jumalate jook Setomaa moodi

Seto külävüü kostipäeval pakuti ühes kodukohvikus ka jumalate jooki.

FOTO: Arved Breidaks

Seto külävüü kodukohvikute nädalavahetusel pakuti ühes talus kohvitajatele ka «Jumalate juuki», nagu silt pudelil seda kas väitis või mõne jaoks hoopis kinnitas.

«See on jumalate jook ja hapukurk on kõrval,» ütles peremees selgituseks ja lisas: «See on setode traditsiooniline rahvusjook.» Ja seda, mis on setode rahvusjook, küllap teab enamik lugejaid. Täpsustavale küsimusele, kas see võiks olla kasemahl, vastas peremees eitavalt.

Setode hansaga on lood endiselt segased. Taludes käiv puskariajamine võib olla küll osa kohalikust kultuurist ja rahvakunstist, kuid seaduse silmis on see põrandaalune tegevus. Teisalt on poeletile jõudnud ühe Tartu suure õlletehase turustatav, 40-protsendise alkoholisisaldusega jook nimega «Sosku», kandes täpsustavat nimetust hansa. Kus ja kelle poolt too jook on päriselt tehtud, sildilt ei selgu.

Kas mõni joogitootja toob edaspidi kaubandusvõrku ka «Jumalate joogi», näitab küllap aeg.

Kreeka mütoloogias jõid jumalad aga nektarit (mitte segi ajada tänapäeva lahjendatud mahlaga), mida surelikud sootuks maitsta ei saanud. Mis seal sees võis olla, sai kuuldavasti vaid üks surelikest maitsta, aga ega tal elus hästi läinud.

Tagasi üles