Viipemaksete levik ei ole kaasa toonud kaardipettuste kasvu
27. august 2019, 12:46
Eestis välja antud pangakaartidega tehti teises kvartalis iga päev keskmiselt 994 000 kaardimakset, iga neljas neist viibates, pankade sõnul ei ole viipemaksete levik seejuures toonud kaasa kaardipettuste kasvu.
Juuni lõpu seisuga moodustasid viipekaardid 61 protsenti kõikidest Eesti pankade välja antud kaartidest. Kokku on väljastatud 1,1 miljonit viipekaarti. Samas on 18 protsenti kaardiomanikest viipemakse võimaluse aktiveerimata jätnud. Kokku tehti Eestis teises kvartalis iga päev keskmiselt 240 000 viipemakset, neist 23 000 välismaal, teatas Eesti Pank.
Viipemakset võimaldavad Eestis praegu 81 protsenti terminalidest, kuid pangad on lubanud, et 2020. aasta lõpuks peaksid seda võimalust pakkuma kõik terminalid.
Alates 2020. aasta algusest uuendavad pangad aga makseterminale järk-järgult selliselt, et viibates saaks maksta mis tahes summat, kuid kui ost ületab kokkulepitud piirmäära, tuleb lisaks lüüa terminali ka PIN-kood. Nutiseadmetega saab üle 25-euroseid viipemakseid teha juba täna.
Riigiti on viipemakse ülempiir erinev. Nagu enamikus Euroopa riikides saab ka Eestis viipega tasuda kuni 25-eurose ostu eest. Soomes on piirmäär 50 eurot ning Ühendkuningriigis 30 naela. Suurema ostu eest makstes on vaja kaart terminali panna ja sisestada PIN-kood.
PIN-i küsitakse aeg-ajalt ka väiksemate maksete puhul, et veenduda, kas ostu teeb kaardi tegelik omanik. Kuna viipetehnoloogia muudab ostude tegemise mugavamaks ja kiiremaks, on viipemaksed kasulikud nii kaardikasutajale kui ka kaupmehele.
Viipekaardi kaotamise korral peab kaardiomanik nagu teistegi pangakaartide kadumisel võtma kiiresti ühendust pangaga ja laskma kaardi sulgeda. Nii tavalise kui ka viipekaardi omanikul tuleks aeg-ajalt heita pilk peale ka konto väljavõttele, et veenduda, kas ta on kõik seal kajastatud tehingud ise teinud. Klient saab mobiilipangas aktiveerida ka kontoteavituse, mis annab kindluse, et tal on ülevaade kõigist oma kontol toimunud tehingutest.