PM Hollandis. Lahkumiste õhtu. Kurb, aga möödapääsmatu

Kert Toobal tõi Gheorghe Cretu Eestisse. Eile jäeti Amsterdami õhtus hüvasti. Ilmselt. FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Septembris 2013 kaotas Eesti võrkpallimeeskond koduses Kalevi spordihallis 0:3 Hollandile ja jäi EM-finaalturniiri ukse taha, ainsa korrana viimase kümnendi jooksul. Pool aastat hiljem toodi Avo Keele asemel koondist tüürima Gheorghe Creţu.

Üleeile õhtul alistuti üsna Kalevi halli meenutanud Amsterdami Sporthallen Zuidis 1:3 samale Hollandile. Ühtlasi sai lõplikult selgeks, et Eesti ei kuulu rumeenlase ametiajal esimest korda Euroopa 16 parema vollekantsi sekka.

Eile kurbmäng jätkus. Enamasti teist ešeloni kasutanud Eesti kapituleerus Ukrainale võitluseta 0:3 (17, 15, 14), jäi finaalturniiril ainsana punktita ehk leppis viimase, 24. kohaga.

Viimane vile kõlanud, kallistas Creţu viimast kui meeskonna ja abipersonali liiget. Ei pidanud olema kehakeeleekspert, et hoomata: need ei olnud tänukallistused pika (ja keerulise) suve eest, vaid midagi märksa sügavamat. Mõnigi sinisärgis fänn valas tribüünil pisaraid…