Eesti maksusüsteem on rikka inimese nägu (2)

Copy
Raha.
Raha. Foto: Sille Annuk

Eestis on maksude mõttes väga mõistlik elada neil, kes on keskmisest jõukamad, ja eriti juhul, kui õnnestub sissetulek vormistada ettevõtlustuluna, rääkis ajakirjanik Andrus Karnau Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».

Peaminister Jüri Ratas käivitas teisipäeval avalikult maksudebati, kutsudes soovijaid sotsiaalmeedias üles esitama oma ideid vajalike muudatuste kohta, vahendab ERR.

Karnau ütles saates, et kui vaadata Eesti maksusüsteemi, on see rikka inimese nägu. Eestis on maksude mõttes väga mõistlik elada siis, kui oled keskmisest jõukam, saad keskmisest suuremat sissetulekut ja eriti mõnus, kui õnnestub see vormistada ettevõtlustuluna, sest seda ei maksustata.

«Juhul kui olete palgatöötaja, siis et saada sada eurot palka, peab palgafond olema 133 eurot: 33 protsenti läheb sealt kohe ära sotsiaalmaksu maksuametile, seda te ei näegi. Sajast eurost maksate 20 protsenti tulumaksu, kaks protsenti läheb pensioni teise sambasse, kui seda maksate, ja kui selle eest, mis järele jääb, poest asju ostate, maksate veel 20 protsenti käibemaksu. Reaalne summa, mille eest te tarbida saate, on umbes 67 eurot,» tõi Karnau välja.

Kui aga panna sama summa, 133 eurot ettevõtlustuluna osaühingu arvele ja õnnestub osta kaupu, millelt saab käibemaksu tagasi küsida, saab tegelikult tarbida 133 euro eest.

«Vahe on täpselt kahekordne,» tõdes ajakirjanik. «Miks ma lihtsa näite toon? See on üks näide, mis iseloomustab Eesti maksusüsteemi, kus ettevõtlustulu on maksustamata. Ja kui vaadata ka rahandusministeeriumi enda analüüsi, siis näeme, et tegelikult seda kuritarvitatakse väga jõudsalt.»

Karnau sõnul peidavad ettevõtlustulu saavad inimesed oma isikliku tarbimise ettevõtluskuludesse märksa jõulisemalt kui see on kombeks teistes Euroopa riikides. Põhjuseks on ühelt poolt meie enda eetika ja moraal ehk meie arusaam, kas makse tasub maksta või mitte, aga teisalt ka puhtalt matemaatiline arusaam, et ettevõtlustuluna sissetulekut vormistada on lihtsalt soodsam ja inimestele ei saa ette heita, kui nad kasutavad seaduslikke võimalusi oma maksude optimeerimiseks.

Teine saatejuht Marju Himma ütles, et maksudebatt on päevakorral ikkagi riigieelarve lappimiseks, kuid küsimus on selles, kellel, kui palju ja millist maksu tõsta.

«Arvan, et kõrgema sissetulekuga inimestel ei oleks probleemi maksta mõni protsent rohkem tulumaksu /.../, küll aga on küsimus, mille jaoks seda raha kasutatakse,» sõnas ta.

Kui eelarvetulude ja -kulude otsustamine käib selle alusel, mis on populaarne, jõuame Himma sõnul olukorda, kus arutame selle üle, kas millegi maksustamine või mittemaksustamine, soodustuse või toetuse tõus toob hääli, mitte selle üle, milline muudatus eelarve tasakaalu viiks ja mingisugust arengut toetaks.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles