ÜRO kliimakohtumisel antud lubadused jäid lahjaks

Copy
ÜRO peasekretär António Guterres esmaspäeval New Yorgis ÜRO peakorteris kliimatippkohtumise lõppsõnaga esinemas.
ÜRO peasekretär António Guterres esmaspäeval New Yorgis ÜRO peakorteris kliimatippkohtumise lõppsõnaga esinemas. Foto: ZUMAPRESS.com / MEGA/ZUMAPRESS.com / MEGA/Scanpix

Rootsi aktivist Greta Thunberg süüdistas esmaspäeval ÜRO kliimatippkohtumisel maailma liidreid tegevusetuses kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks, kuid sellest hoolimata jäid osalenud riikide lubadused oodatust tagasihoidlikumaks.

ÜRO peasekretär António Guterres kutsus tippkohtumise kokku, et riigid tuleksid välja konkreetsete ja realistlike plaanidega, kuidas täiustada 2015. aasta kliimaleppes võetud eesmärki hoida soojenemine alla kahe kraadi Celsiuse järgi ja ideaalis alla 1,5 kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.

ÜRO ütles kohtumise eel tehtud avalduses, et 66 riiki, 10 piirkonda, 102 linna ja hulk ettevõtteid lubab saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsuse.

Suurtelt saastajatelt Hiinalt ja Indialt loodetud lubadused aga keskkonnaorganisatsioonide pahameeleks ei täitunud.

Maailma teadlased hoiatavad, et maakeral ei tohi lasta soojeneda üle 1,5 kraadi, vastasel juhul on mõju katastroofiline.

Atmosfääri jõudva süsinikuheite kogus on kärpimisjuttudest hoolimata kõigi aegade suurim ning on juba toonud kaasa kuumalained, tugevad orkaanid ja ulatuslikud metsapõlengud.

«Me oleme massilise väljasuremise alguses ning ainus, millest teie räägite, on raha ja muinasjutud igavesest majanduskasvust. Kuidas te julgete!» nõudis noorte kliimaliikumise algatanud rootslanna Greta Thunberg.

Tema kirglikust kõnest hoolimata kinnitasid järjestikku kõnetooli tõusnud riigijuhid küll, et mõistavad olukorra tõsidust, kuid ei pakkunud välja konkreetseid plaane selle lahendamiseks.

India peaminister Narendra Modi ei öelnud, kas tema riik peab kinni endale Pariisi leppega võetud kohustustest, kuid kinnitas, et töötab taastuvenergia osakaalu enam kui kahekordistamise nimel.

Ka maailma suurim saastaja Hiina ei teatanud midagi uut. Välisminister Wang Yi rääkis selle asemel multilateralismi vajadusest ja süüdistas kaudselt USA presidenti Donald Trumpi Pariisi leppest lahkumises.

«Teatud poolte lahkumine ei kahanda rahvusvahelise kogukonna kollektiivset tahet,» kuulutas ta.

Keskkonnaühendused reageerisid kohtumisel pea üksmeelse pettumusega.

«Minu arvates ignoreerisid nad Greta kirglikku üleskutset mõistusele tulla, teadlasi kuulata ja teaduslikul alusel tegutseda,» ütles Greenpeace Internationali juht Jennifer Morgan.

Kohtumisest võtsid osa vähem kui pooled 136-st valitsus- või riigijuhist, kes sel nädalal New Yorgis ÜRO peaassambleel osalevad.

Trump, kes on teatanud otsusest USA Pariisi kliimaleppest välja viia ega kavatsenud esialgsetel andmetel kliimakohtumisest osa võtta, astus sealt kõigi üllatuseks siiski läbi.

Ta veetis saalis mõne minuti, aplodeeris Modi kõnele ja lahkus.

Kohal ei olnud ka Brasiilia presidenti Jair Bolsonarot, kelle ametiajal on hakatud Amazonase vihmametsi eriti hoogsalt põletama ega Austraalia peaministrit Scott Morrisoni, kelle valitsus toetab jõuliselt kivisöe kasutamist.

Euroopa Kliimafondi tegevjuht ja üks Pariisi leppe autoreid Laurence Tubiana ütles, et Hiina tegevusetus on tingitud sisepoliitikast, sest riik valmistab ette uut viisaastakuplaani. 

Tubiana sõnul oli kohtumisel ka saavutusi. «Suur võit on see riikide rühm, kelle eesmärk on netonull 2050. aastaks,» ütles ta.

«Järgmine samm on lasta neil seletada, kuidas nad seda teevad ja mida nad kohe tegema hakkavad,» sõnas Tubiana. 

Guterres ütles tippkohtumist avades, et «kliimakriis on võidujooks, mida me oleme kaotamas, aga mille me võime võita».

Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus Tšiili, Colombia ja Boliivia kolleegi kohtumisele, kus doonorid lubasid 500 miljonit dollarit täiendavat abi. 

Macron kiitis Venemaa otsust Pariisi leppega ühineda ja rõhutas, et Euroopa peab rohkem ära tegema. Ta kordas lubadust sulgeda 2022. aastaks Prantsusmaal kõik söeelektrijaamad.

Saksa kantsler Angela Merkel kordas valitsuse hiljuti teatavaks tehtud lubadust käivitada 55 miljardi dollari suurune innovatsiooni- ja tehnoloogiapakett ning jõuda 2050. aastaks nullemissioonini.

Briti peaminister Boris Johnson lubas, et Ühendkuningriik kahekordistab kliimamuutuste rahastamist arenguprogrammide kaudu, nii et see ulatub viie aasta pärast 14,4 miljardi naelani.

Guterres tõi lõppsõnas esile positiivse, osutades ettevõtete keskkonnaaktiivsuse kasvule ja riikide lubadusele istutada üle 11 miljardi puu.

Ta lisas aga: «Meil on vaja konkreetsemaid plaane, suuremaid ambitsioone enamatelt riikidelt ja ettevõtetelt.»

Järgmine oluline teetähis on Santiago kliimakonverents detsembris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles