Muusikapäev toob üle saja kontserdi

Helin-Mari Arderi õlule jääb sedapuhku džässihõngulise repertuaari toomine Võrumaa kuulajateni.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Rahvusvaheline muusikapäev toob esimesel oktoobripäeval Eesti eri otstesse üle saja kontserdi. Seekord on päev eriline selle poolest, et muusikud võtavad igas maakonnas fookusesse ühe muusikalise nähtuse, andis teada Brigitta Davidjants.

Võrumaal on see nähtus laul. Neljal kontserdil kuuleb kolme naisvokaali, kes kamba peale katavad kõik olulisemad žanrid klassikast džässini ja pärimusmuusikani.

Klassikalisemat repertuaari esindab noorema põlve sopran Kädy Plaas-Kala. Ühesuguse kergusega esitab ta nii vokaalsümfoonilisi suurvorme kui kammermuusikat. Laulab ka tenor Mati Turi, keda iseloomustab lai repertuaar barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Muusikapäeval esinevad Plaas-Kala ning Turi pianist Martti Raidega.

Teist masti, ent sama sügavat muusikat esitab Meelika Hainsoo. «Laulan ikka pärimuslikke rahvalaule, arvatavasti Võrumaalt pärit viise. Saadan end ilmselt Hiiu kandlel, viiulil, kandlel ja karmoškal. Küllap näitan ja tutvustan neid pille ka kuulajatele.»

Helin-Mari Arderi õlule jääb aga džässihõnguline repertuaar.

Muusikapäeva õhtu lõpuks ühendavad Plaas-Kala, Turi ja Arder jõud ühisel kontserdil. Sealgi musitseerib nendega koos Raide.

Valgamaal võetakse vaatluse alla vaskpillid. Nende võimalusi esitlevad Tartu vaskpilliansambel ja Tuulis­brass. «Kirg vaskpillimängu ja -muusika vastu tõi 2014. aastal Tartus kokku seitse meest, et hakata koos pillimängu huuleharjutusi tegema,» kommenteeris vaskpilliansambli sündi tuubamängija Urmas Himma. Repertuaar ulatub vaskpillimuusika pärlitest ja renessansitantsudest baroki ja poppide muusikapaladeni.

Ka Tuulisbrassi sünd on seotud Tartu vaskpilliansambliga. Nagu räägib eufooniumimängija Karl Abro, sai kvintett tõuke Himma eestvedamisel toimunud vaskpillilaagrist Paganamaal ja puhkpillifestivalist Võrus. Muusikapäeval esitab Tuulisbrass mitmekesist repertuaari, alustades Händelist ja Sibeliusest ning lõpetades Joplini ragtime‘ide ja rahvalike lauludega.

Põlvamaal avab päeva Tartu Arsise kellade ansambel, mis esitab nii klassikatöötlusi kui ka originaalloomingut.

Teravamate helidega jätkab löökpillidel ja elektroonikal Ahto Abner, kes juhib ka Viljandi kultuuriakadeemia rütmimuusika eriala.

Seejärel astub lavale Karl Johan Kullerkupp, kes musitseerib marimbal ja vibrafonil. Et kõik need erinevad löökpillid ka suurepäraselt kokku kõlavad, kuuleb õhtu lõpus, kui Abner ja Kullerkupp kontserdil jõud ühendavad. 

Rahvusvaheline muusikapäev

Traditsiooni algatas 1975. aastal viiuldaja Yehudi Menuhin. Ta soovis, et muusikakunst leviks, sõltumata rahvusest, kultuurilisest taustast ja sotsiaalsest klassist. Ta mobiliseeris ühiskondliku muusikaelu, alates professionaalidest ja lõpetades amatöörühendustega, ning muusika kõlas sel päeval kõikjal – teles, raadios ja elavas esituses.

Eestis tähistatakse päeva Eesti muusikanõukogu eestvedamisel 2002. aastast: jagatakse muusikapreemiaid ning korraldatakse tasuta kontserte.

KONTSERDID

PÕLVAMAA

Põlvamaa kultuurikeskuses

  • kl 10 Arsise kellade ansambel
  • kl 15 Ahto Abner (löökpillid ja elektroonika)
  • kl 16 Karl Johan Kullerkupp (marimba ja vibrafon)
  • kl 17.30 Ahto Abner (trummid), Karl Johan Kullerkupp (marimba ja vibrafon)
VALGAMAA

Valga põhikoolis

  • kl 12 ja 13 Tartu vaskpilli­ansambel

Lüllemäe kultuurimajas

  • kl 13 Tuulisbrass

Otepää kultuurimajas

  • kl 17 Tuulisbrass

Tõrva kirik-kammersaalis

  • kl 17 Tartu vaskpilliansambel

Valga Jaani kirikus

  • kl 18 Valga ja Valka muusikakooli õpilased ja õpetajad
VÕRUMAA

Parksepa koolis

  • kl 11.50 Meelika Hainsoo

Vatseliina rahvamajas

  • kl 13 Kädy Plaas-Kala ja Mati Turi, klaveril Martti Raide

Võru gümnaasiumis

  • 13 Helin-Mari Arder

Antsla kultuurikeskuses

  • kl 17 Helin-Mari Arder, Kädy Plaas-Kala ja Mati Turi, klaveril Martti Raide
Tagasi üles