Ivari Padar: valitsuse tegevus ei paku põllumehele kindlustunnet

Endine minister ja europarlamendi liige, praegune riigikogulane Ivari Padar  Foto: Arvo Meeks

Põllumajandusettevõtte peaaktsionär on ilm. Nii arvavad põllumehed ise ja selles hinnangus on peidus sügav tõde. Ilma kõrval sõltub ettevõtete käekäik muidugi läbimõeldud majandamisest ja kolmandaks on tähtis, millises õiguslikus raamistikus põllumehed tegutsevad. Viimane on lihtsamalt öeldes Eesti riigi põllumajanduspoliitika.

Nüüdseks enam kui viis kuud ametis olnud valitsuse põllumajanduspoliitika märksõna on tõmblemine. Rapsimine ei too kusagil head, ammugi siis põllumajanduses.

Esimene üllatus saabus kevadel ja puudutas ühtset pindalatoetust. Keset taotlemisvooru tegi uus minister kiireloomulise muudatuse, mis lubas rohumaadel taas vaid heina niita ja hekseldada. Minister Tarmo Tamme ajal oli põllumeeste organisatsioonide ja maaeluministeeriumi vahel sõlmitud kokkulepe, et 2019. aastast tuleb niide ka koristada. Selle kokkuleppe alusel seadsid põllumehed oma tegemisi, valmistasid ette rendilepinguid ja nii edasi.

On ilmselge, et kui töökindel kord lammutatakse, on see põllumehevaenulik tegu. Ainuüksi muutmisjutud tekitavad siin segadust.

Hekseldatud rohu kogumise või mittekogumise sisulise poole üle võib lõputult arutada, aga üks on selge: ootamatud pöörded tekitasid siin tublisti segadust. Maaeluminister peab vaatama põllumajandust pikas perspektiivis. Lähtuda tuleb sektori konkurentsivõime suurendamisest – mitte sellest, kellel kõvem hääl.

Järgmiseks vaidlusobjektiks, täpsemalt valukohaks sai põllumajanduslik diisliküte. Põllumeestel on enam kui 20 aastat olnud õigus kasutada põllumajandustöödel erimärgistatud diislit, millele kehtib aktsiisisoodustus. Võimalus panna paaki odavamat kütet on siiani üks kõige paremini toiminud siseriiklik toetusmeede. Olen ise olnud nii varasema punase kütuse kui ka tänaseni kasutusel oleva sinise kütuse sünni taga, seda nii ametniku kui ka ministrina.

Jah, tõsine probleem on sinise kütuse väärkasutamine, mis eri hinnangutel hõlmab 5–10 protsenti kogu käibel olevast erimärgistatud kütusest, aga väärkasutusega tuleb võidelda. Põllumehed on käinud ka ise välja ettepanekud, kuidas seda senisest otsustavamalt teha ja petmistele piir panna. EKRE programmist leiab punkti, mis näeb ette senise korra tühistamise ja justkui lubab midagi uut asemele. On ilmselge, et kui end üldjoontes tõestanud töökindel kord lammutatakse ja asendatakse palju bürokraatlikuma süsteemiga, on see kõik kokku läbimõtlematu ja põllumehevaenulik tegu. Ainuüksi muutmisjutud tekitavad segadust.

Maaeluministri roll ei ole külvata segadust, vaid pakkuda põllumajandusele ja maaelule kindlustunnet ning olla usaldusväärne partner põllumeestele.

Edasi võtame ette top-up’i, selle saladusliku termini. Mäletan, et eelmises riigikogus oli EKRE vaat et ainuke põllumajanduspoliitiline algatus täismahus pindalatoetuste maksmine, kui halal-tapmise keelustamine välja arvata. Eelmise valitsuse ajal täismahus üleminekutoetuste ehk top-up’i maksmiseni ka jõuti.

Ja oh üllatust: 2020. aasta riigieelarves leiab vastavalt realt võimaliku 15,3 miljoni asemel 5 miljonit eurot. Põllumehed on muidugi nördinud, õigustatult peavad nad valitsuse sellist otsust endi altvedamiseks.

Samas plaanitakse tervelt 100 miljoni euro ulatuses maaostukampaaniat, mille eesmärgid ja teostatavus on ähmased.

Maaeluministri roll ei ole külvata segadust, vaid pakkuda põllumajandusele ja maaelule kindlustunnet ning olla usaldusväärne partner põllumeestele.