Eestlased jätavad Soomes saadud liiklustrahvid enamasti maksmata
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
23. oktoober 2019, 12:03
/nginx/o/2019/10/23/12679766t1h1725.jpg)
Soomes kiiruseületamisega kiiruskaamera ette jäänud eestlased ei maksa enamasti ära oma trahvi, eelmisel aastal tasus trahvi vaid kolmandik Eesti juhte.
Aamulehti kirjutab, et eelmisel aastal fikseerisid Soomes kiiruskaamerad üle 3000 Eestist pärit juhi kiiruseületamise, kuid neist maksis trahvi ära vaid 38 protsenti.
Trahvi maksjate osakaal eelmisel aastal vähenes, kuna aasta varem, 2017. aastal maksis oma trahvi ära umbes pool Eesti liiklusrikkujatest.
Soome automaatsed kiiruskaamerad fikseerivad aastas umbes pool miljonit kiiruseületamist, neist ligi 20 000 panevad toime välismaiste numbrimärkidega sõidukite juhid. Välismaalastest jäävad kiiruseületamisega enim vahele Venemaa, teisel kohal on Eesti sõidukijuhid.
Soome politseivalitsuse uurija Konsta Arvelin rääkis Aamulehtile, et Venemaa juhid on Eesti roolikeerajatest palju korralikumad trahvimaksjad.
Eelmisel aastal jäi Soome teedel kiiruskaamera vaatevälja 6600 venemaalasest kiiruseületajat, neist maksis trahvi ära 84 protsenti. Selle aasta augusti lõpus seisuga olid Venemaa juhid saanud kiiruskaameralt 3900 trahvi, millest on ära makstud 78 protsenti.
Arvelini sõnul on Venemaa juhid korralikud trahvimaksjad seetõttu, et nad tahavad tulla veel Soome, aga maksmata trahvi tõttu võib neil viisaga probleeme tekkida. Eestlased saavad sõita Soome vabalt ilma piirikontrollita ning neil puudub motivatsioon trahvi tasuda.
Ta lisas, et paljud kiiruskaamera pildile jäänud Eesti sõidukite juhid töötavad Soomes ning seetõttu tuleb neil varem või hiljem kokku puutuda Soome ametiasutustega. Sellisel juhul saavad nad meeldetuletuse tasumata trahvist ja siis raha reeglina ka tasutakse.
Et viisa saamine on tugev motivatsioon trahvi tasumiseks, kinnitas ka Soome välisministeeriumi viisaosakonna juhataja Virpi Kankare.
«Inimesel võib olla juba aastate eest saadud trahv, kuid viisa taotlemisel on see infosüsteemist näha. Sellisel juhul palutakse viisa taotlejal trahv ära maksta ning reeglina seda ka tehakse,» ütles Kankare.
Juuni alguses jõustus Eesti ja Soome vaheline kokkulepe hakata vahetama kiiruskaamerate trahviteateid. Trahvikviitungile tuleb Eesti rikkujal ise Soome järele minna, kirjaga antakse lihtsalt teada rikkumisest.
Augusti keskpaiga seisuga oli Soome politsei saatnud Eestisse üle 300 trahviteate.