Elekter on võrokesi varemgi alt vedanud

Võru elektrijaam Kreutzwaldi tänaval 1958. aastal Foto: Võrumaa muuseum

Võru linn on ajaloos varemgi rahuaegse õnnetuse tõttu tervenisti elektrita jäänud ja seda ajal, mil Võrus lausa oma elektrijaam töötas.

Nii avaldas 1935. aasta 26. juuni Postimees kurjakuulutava sõnumi pealkirjaga «Võru elektrijaam leekides». Uudisest selgub, et 25. juuni õhtul puhkes tulekahju Kreutzwaldi tänaval asunud osaühistu Võru Tööstus elektrijaamas, mis Võru linna vooluga varustas.

Leht annab teada, et «tules hävines elektrijaama katus ning rikuti elektrijaama sisseseade, mistõttu katkes vooluandmine».

Juhtum oli selle võrra traagilisem, et uus elektrijaam oli Võru rahvast rõõmustanud vähem kui paar aastat. 1933. aasta 1. novembri Postimehest võib leida sõnumi «Võrus algas uus elektrijaam tegevust». Seal kirjutatakse, et «ligemale kümme aastat kestnud elektrisõda ja -tüli Võrus on nüüd lahendatud. Möödunud pühapäeval [29. oktoobril] hakkas linn uut voolu saama uuesti ehitatud Võru Linatööstuse ühisuse elektrijaamast».

Progress oli seegi, et senise 110-voldise voolu asemel hakati linnarahvale müüma 220-voldist voolu. Üleminek 220-voldisele pingele kulges lehe teatel «viperusteta».

Meelehead tegi võrukatele 1933. aastal kindlasti ka see, et uuest jaamast müüdav elekter oli koguni odavam kui varasema Võru elektrijaama oma. «Uue vooluga alaneb ka praegune kallis vooluhind umbes 4 senti kilovatt-tunnilt», annab leht teada.

Paraku tuli 1935. aasta tulekahju järel Võru rahval mõnda aega elektrita läbi ajada. Kui pikalt aga toona see periood kestis ja millal jaamas töö taastus, ei õnnestunud välja selgitada.