Põlvamaa rongipäästjad: «Võtsime saed ja läksime!»

Maarius Suviste
, reporter
Copy
Aitajad ja tänajad teisipäeval aset leidnud tänuüritusel Verioral. Pildil Elroni vedurijuht Artur Lorents (vasakult), klienditeenindaja Ljubov Zavarzina, Indrek Piirisild, Raito Piirisild, Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper, Margus Soidla ja Raul Piirisild. 
Aitajad ja tänajad teisipäeval aset leidnud tänuüritusel Verioral. Pildil Elroni vedurijuht Artur Lorents (vasakult), klienditeenindaja Ljubov Zavarzina, Indrek Piirisild, Raito Piirisild, Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper, Margus Soidla ja Raul Piirisild. Foto: Eesti Raudtee
  • Reisirong jäi Põlvamaal tormivangi, kohalikud läksid appi
  • Mootorsaagidega kohale läinud mehed vabastasid raudtee tormi tõttu kukkunud puudest
  • Vedurijuht: midagi sellist ei ole minu praktikas varem ette tulnud
  • Raudteelased tänasid mehi ja kinkisid neile uued mootorsaed

Põlvamaa mehed, kes hiljutisel äreval marutuuleõhtul tormivangi jäänud rongireisijatele appi tõttasid, mootorsaed ja taskulambid käes, said sel nädalal suure üllatuse osaliseks.

Oli pühapäev, 27. oktoober, kell näitas 17.37. Elroni vedurijuht Artur Lorents oli oma Tallinna–Tartu–Koidula reisi väljumisega Emajõelinnast kolm minutit graafikust maas.

Lõuna-Eestit räsisid marutuuled. See, mis edasi juhtus, oli uskumatu nii vedurijuhile kui ka rongisõitjatele. Samuti neile mootorsaagidega appi tõtanud meestele, kes taskulambi valgel keset pimedat metsa tormijärgselt maha prantsatanud puid rongiteelt eemaldasid. Need olid Raul Piirisild, Raito Piirisild, Indrek Piirisild ja Margus Soidla.

«Midagi sellist minu praktikas varem ette tulnud ei ole,» tunnistas viieaastase vedurijuhikogemusega Artur Lorents. «Olen korra pisikese langenud puu taga seisnud, aga see oli keset tööpäeva Aegviidu lähistel ja teemeistrid tegid kuskil lähedal oma tööd ning saagisid puu ruttu läbi. Eks puid ole teistele ka ette langenud, kuid mitte nii palju ja nii massiliselt, et terve piirkond rivist väljas oleks.»

Kui Lorents teel Koidulasse ühe suure puu taga pidama sai, kandis ta olukorrast ette Eesti Raudtee juhtimiskeskusesse Tapa–Tartu–Koidula piirkonna rongidispetšerile. «Ta ütles, et kõik kättesaadavad jõud on maanteedel väljas ning andis meie abipalve edasi, kuid lisas, et pole teada, millal keegi üldse kohale jõuab. Maanteedel juba oli töid ja tegemisi küllaga,» meenutas Lorents.

Oktoobri lõpus marutanud kõva torm murdis puid ka otse raudteele, nii et reisirongi edasine sõit Koidulani oli võimatu. Õnneks tulid Põlvamaa mehed oma mootorsaagidega appi ning rong sai teekonda jätkata.
Oktoobri lõpus marutanud kõva torm murdis puid ka otse raudteele, nii et reisirongi edasine sõit Koidulani oli võimatu. Õnneks tulid Põlvamaa mehed oma mootorsaagidega appi ning rong sai teekonda jätkata. Foto: Artur Lorents

Kes saaks välja saagida?

Seejärel läks vedurijuht vagunisse ja pöördus reisijate poole. Ta andis edasi info toimuvast ning palus kõigil perekonnaliikmed ja tuttavad läbi helistada küsimusega, kellel oleks võimalik neid sealt välja saagida. «Ühed lapsed ja ema said kätte Margus Soidla naise, kes siis mehele abipalve edasi andis. Margus helistas Raul Piirisillale, tema võttis oma poja, venna ja tema tütre kaasa ning siis tõtati üle põldude ja metsade meile appi,» rääkis rongijuht.

«Helistasin Raulile ja küsisin, kas ta päästeoperatsioonile tuleb. Oli kohe nõus. Võtsime saed kaasa ja läksime.» meenutas Verioral elav Soidla.

Tänu nendele jõudsid Veriora, Ilumetsa, Orava ja Koidula reisijad turvaliselt koju, ütles vedurijuht Artur Lorents.

Selle suure puu saagisid mehed eest ära, umbes 300 meetri kaugusel paistis aga järgmine ning sealt omakorda järgmine. «Palusin neid meiega Koidulani kaasa sõita, kuna aimasin, et see puu viimaseks ei jää,» märkis vedurijuht. «Nad olid kohe nõus, üks jooksis tagasi koju, et võtta auto ja meid teel olles jaamades varustada ning mehed pärast koju viia.»

Soidla sõnul oli ta ka ise enne appiminekut natuke hädas. «Olin autoga sõidus ja viies kohas oli tee juba blokeeritud – ei saanud kojugi. Lõpuks läbi väikeste külade ikka jõudsin kuidagi koju.»

Kuidas aga pilkases pimeduses rongi asukoht üles leiti? «Lasin rongis olijatel meile Google Mapsi abil täpse asukoha saata,» märkis ta. Õnneks tol hetkel mobiililevi veel oli. Asukoht tuvastati ka Elroni kodulehelt. «Üks Piirisildadest, Indrek täpsemalt, pidigi tegelikult selle õhtuse rongiga tulema vennale külla. Aga ta otsustas, et tuleb varem ära,» lisas Soidla.

Vahetati saekett ja tangiti

Eesti Raudtee info kohaselt sõitsid mehed rongiga Võhandu raudteesillast Koidula jaamani välja, vabastades raudtee tormi tõttu kukkunud puudest 37-kilomeetrisel teekonnal.

«Kui meie sõitsime rongis kaasa, siis Raul Piirisild sõitis autoga tee peal kõrval. Esimene nii-öelda boksipeatus oli Veriora jaamas,» meenutas Soidla.

«Juba Verioral oli tarvis vahetada saekett ja tankida mootorsaagide paake,» lausus vedurijuht Artur Lorents. «Ruusa–Koidula lõik sai kõige rohkem tuultest räsida ning pärast Veriora jaama tegime teele langenud puude pärast peatusi veel kuuel korral.»

Lõppjaama Koidulasse, kuhu rong pidi sõiduplaani järgi jõudma kell 18.51, saabuti kell 21.33. «Ja seda tänu neljale hea südamega hoolivale inimesele, kes võtsid vaevaks tormivangi jäänud reisirongi abistada. Nad ei kõhelnud kaasa sõitmast ja olid valmis vabast ajast ja oma vahenditega seda rasket tööd tegema,» tänas vedurijuht. «Tänu nendele jõudsid Veriora, Ilumetsa, Orava ja Koidula reisijad turvaliselt koju.» Rongis oli noil ärevatel hetkedel ligi 20 reisijat.

Hetk pärast Koidulasse saabumist. Tõelised kangelased, kelleta rong oleks kauaks metsa lõksu jäänud: Margus Soidla (vasakult), Indrek Piirisild, Raito Piirisild ning keskel viimase õde Raneli Piirisild.
Hetk pärast Koidulasse saabumist. Tõelised kangelased, kelleta rong oleks kauaks metsa lõksu jäänud: Margus Soidla (vasakult), Indrek Piirisild, Raito Piirisild ning keskel viimase õde Raneli Piirisild. Foto: Artur Lorents

Kingid võtsid sõnatuks

Sel nädalal käisid Eesti Raudtee ja Elroni esindajad Verioral kohalikke kangelasi tänamas. Meestele kingiti uued mootorsaed vajaliku lisavarustusega. «Kindlasti väärib selline ennastsalgav teguviis esiletõstmist. Meil avanes hea võimalus nende meestega tutvuda ja näidata üles tänulikkust raudteelastelt,» lausus Eesti Raudtee turvajuht Marius Kupper.

«Sellised asjad ja tähelepanu – see oli väga ootamatu ja suur üllatus,» tõdes Margus Soidla. «Seda küll ei osanud oodata, et tullakse delegatsiooniga kohale ja meile on tänutäheks kingitused.»

«Hea tunne oli! Tore oli kokku saada ja rahulikus õhkkonnas seda õhtut meenutada,» lisas vedurijuht Artur Lorents. «Mulle oli kõige suurem emotsioon ikkagi see, kuidas keset täielikku lootusetust korraga metsast neli taskulambituld paistma hakkasid.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles