Unustage OPEC, nafta hinda mõjutab nüüd Hiina

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Naftatanker Qingdao Sadamas Hiinas, Shandongi provintsis.
Naftatanker Qingdao Sadamas Hiinas, Shandongi provintsis. Foto: JASON LEE/REUTERS

Mitte väga kaua aega tagasi võis nafta hind kukkuda või tõusta lendu ainuüksi mingist Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonist (OPEC) tulnud teadetest. Vihje, et OPEC võib vähendada tootmist pani nafta hinna rallima.

Nüüd see enam nii ei ole, kirjutab ajakirjanik Anes Alic energiauudiste portaalis Oilprice.com.

Kui naftakartell teatas 2016. aasta 30. novembril, et esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul vähendab hinnakriisi tõttu tootmist, hüppas musta kulla hind mõne päevaga üle kaheksa protsendi juba enne kui tootmist vähendama hakati. Alates tollest ajast kuni viimase ajani, alati kui OPECilt tuli mingi vihje tootmismahtude kohta või isegi sellest, et nad mõtlevad tootmismahtudele, nafta hind muutus ilma et oleks fundamentaalnäitajates oleks midagi muutunud.

See fenomen toimis üsna tugevasti kuni eelmise aasta viimase kvartalini. Eelmise aasta 7. Detsembril teatas OPEC koos terve rea kartelli mitte kuuluvate riikide, eesotsas Venemaaga, et vähendavad tootmist 1,2 miljonit barreli võrra ööpäevas, mis kergitas nafta hinna üle 60 dollari taseme barrelist.

Selle aasta 1. juulil otsustasid OPEC ja liitlased pikendavda tootmise kärpimisperioodi veel üheksaks kuuks, kuid selle uudise peale nafta hind enam ei hüpanud – pigem võttis suuna veidi alla. Alates sellest ajast ongi nafta hind suhteliselt paigal püsinud ning seda ei oluliselt ei suuda seda muuta ei USA kildanafta ega Iraan.

Müüd mõjutavad nafta hinda kõige rohkem märksõnad nagu kaubandussõda, globaalsed makromajandusnäitajad ning Hiinast tulevad signaalid sealse nõudluse kohta, kirjutab Alic.

Selle aasta suurim hinnatõus oli 14. septembril, mil toimus droonirünnak Saudi Araabia naftatööstuskompleksile, aga 15protsendiline tõus ei jätkunud nii dramaatiliselt kui olid rünnakud ja seda vaatamata asjaolule, et korraga võeti turult ära viis protsenti päevasest naftatoodangust.

Samal päeval oli naftakauplejatele selge, et saudid suudavad tootmise taastada suhteliselt kiiresti ning tähelepanu pöördus kohe Hiina suunas tagasi.

4. septembril hüppas nafta hind neli protsenti lihtsalt Hiina makromajandusandmete peale, sest vahetult enne seda tunti väga suurt muret maailmamajanduse jahtumise pärast. 10. oktoobril hüppas nafta hind uudise peale, et Hiina-USA kaubandusläbirääkimised on saavutamas osalise kokkuleppe.

Alati kui käisid kaubandusläbirääkimised jälgisid naftakauplejad rohkem läbirääkimisi kui seda, et Iraan tulistas alla USA drooni või seda, et Iraak võib liikuda kodusõja suunas.

«Turg jälgib tähelepanelikumalt isegi Trumpi Twitteri kontot kui  naftakartelli,» toonitab Anes Alic. «Märkimisväärselt kõige suurem oht nafta hinnale on kaubandussõda ja turg saab sellest aru,» lisast ta.

Kaubandussõda pärsib USA ja Aasia majanduskasvu, sest see kergitab ettevõtete jaoks imporditava tooraine hindu ning muudab tarbijatele hinnad kallimaks. See toob kaasa majanduskasvu aeglustumise, millega alati kaasneb energiahindade kukku mine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles