Jaan Rapp: ehehehee ja piraki

Jaan Rapp, tegevtoimetaja Foto: Arvo Meeks

Nagu lõokese märtsikuine laul lumelaikudega põldude kohal kuulutab Eestis kevade peatset tulekut, on viimastel aastatel jõuluaja saabumist lisaks ehitud akendele ja ostumekadele kuulutanud kõrvulukustavad kärgatused asulates. Reeglina tähendab see, et soetatud on mõni pürotehniline toode, mille proovimisega tuli takus on.

Jõulutunde tekkele selline tegevus kaasa ei aita: pigem vastupidi. Ka ei saa väita, et mõnesekundilised valgussähvatused eestimaise talve oluliselt valgemaks muudaks. Pigem tahetakse kiiret ja võimalikult suurt efekti.

Sageli on majade vahel kaikuvate kõmakate taga noored. Kuigi Eestis tohib väljas kasutamiseks mõeldud pürotehnilisi tooteid müüa vähemalt 18-aastastele isikutele, võib pahatihti näha nendega askeldamas lapseohtu tegelasi. Ilmselt on pürotehnikaga samamoodi, nagu alkoholi või tubakatoodetega: lastele on need keelatud, kuid hea tahtmise juures ikka kättesaadavad. Viitsib siis müüja iga kord teismeliselt dokumenti küsida...

Noored tahavad aga ju kõike järele proovida ja lõbu peab ka saama. Ega nad siis selle pärast halvad ole. Nad on lihtsalt noored. Nagu Rebase Rein telesarjas «Mõmmi ja aabits». Ikka üks ehehehee ja piraki kogu aeg.

Et jõuluaeg vaiksem ning ohutum ja keskkond puhtam oleks, toetan Eesti Omanike Keskliidu eelmisel nädalal välja hõigatud üleskutset. Selles soovitatakse kaupmeeste liidul, kõikidel kaupmeestel ja kaubanduskeskustel kaaluda võimalust piirata pürotehnika müüki ning alustada sellega pärast jõulupühi.

Noored tahavad aga ju kõike järele proovida ja lõbu peab ka saama.

Pole veel teada, kuivõrd viljakale pinnasele see üleskutse langeb. Et aga ühiskonnas midagi muutumas on, näitab muu hulgas see, et mõnigi omavalitsus kaalub tõsiselt võimalust aastavahetuse ilutulestikust loobuda. Tegu pole ju sugugi mitte odava ja ammugi mitte keskkonna- ega lemmikloomasõbraliku ettevõtmisega. Valga vald korraldas sel teemal koguni rahvaküsitluse.

Paraku toob omavalitsuste tulevärgist loobumine suure tõenäosusega kaasa selle, et ilutulestikupakette hakkab ostma ja taeva poole kõmmutama senisest suurem hulk piirkonna elanikke. Kuna vaatemänguga ollakse harjunud, võib pea iga põõsa taga mõni Rebase Reinu sarnane tegelane ehehehee ja piraki tegema hakata. Ja mis saab siis turvalisusest ning keskkonnasõbralikkusest? Pigem võiks saluutide kestust veidi lühendada.