Kagupiiri ehitus võib alata uue aasta alguses

BNS
Copy
Kui hankemenetluses täiendavaid tõrkeid ei esine, ilmastikuolud lubavad ja ehitaja on võimeline töödega esimesel võimalusel alustama, saab ehitustegevus piiril alata uue aasta alguses.Pildil Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.
Kui hankemenetluses täiendavaid tõrkeid ei esine, ilmastikuolud lubavad ja ehitaja on võimeline töödega esimesel võimalusel alustama, saab ehitustegevus piiril alata uue aasta alguses.Pildil Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm. Foto: Margus Ansu

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sõnul on kagupiiri taristu esimese etapi hankemenetlus küll esialgu planeeritust mõnevõrra kauem aega võtnud, ent kui menetluses rohkem tõrkeid ei esine, võib ehitustegevus alata uue aasta alguses.

«Hange käib ning pakkumiste esitamise tähtaeg on hankemenetluses varasema 3. detsembri asemel edasi lükatud 13. detsembrile, kuivõrd tulime vastu hankes osalejate palvele tähtaega pisut pikendada,» ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev. Esialgu lootis amet lepingu sõlmimiseni jõuda tänavu sügisel.

Ta rääkis, et senine hankemenetlus on kulgenud ootuspäraselt, kuid võtnud planeeritud ajakavaga võrreldes veidi enam aega mitmel tehnilisel põhjusel. «Näiteks oli üks vaidlustus ajal, mil komisjon hindas hanketingimustele vastavaid pakkujaid ning aega nõudis ka konfidentsiaalsuslepingute sõlmimine. Samuti on pakkujatel olnud üksjagu jooksvaid küsimusi ja täpsustusi, et oma pakkumist vormistada ja Eestile parim piir ehitada.»

Belitšev märkis, et juhul kui hankemenetluses täiendavaid tõrkeid ei esine, ilmastikuolud lubavad ja ehitaja on võimeline töödega esimesel võimalusel alustama, saab ehitustegevus alata uue aasta alguses. «See eeldab, et hanke võitnud pakkuja kavandab esmalt PPA põhiprojekti järgi täpsema tööde projekti, mis võetakse ehitusel aluseks.»

Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5-kilomeetrisel piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist Luhamaa piiripunktini. Kagupiiri esimese etapi ehitushange ei hõlma seiretehnikat ega IT-lahendusi, mis on plaanis hankida eraldi pärast taristu valmimist.

«Esmajärjekorras alustatakse piiriehitustöid just sel maismaalõigul, kuna ohuhinnangute järgi on tegu kõige problemaatilisema piirilõiguga. Surve piirile on suurem just suunaga Venemaalt Lätti, milleks tihti ületatakse ebaseaduslikult piiri kolmikpunkti lähistelt,» rääkis Belitšev.

Ta lisas, et sel lõigul on lõppenud vajaminevad ettevalmistustööd maade võõrandamisest kuni elektriliitumiste rajamiseni. Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5-kilomeetrise piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt kaks aastat.

PPA kuulutas kagupiiri esimese etapi ehitushanke välja tänavu 31. jaanuaril. Teise etapi hanke kuulutab PPA Belitševi sõnul välja pärast esimese etapi tööde osas lepingu sõlmimist.

Idapiiri arendustööd hõlmavad Eesti ja Venemaa vahelisel maismaapiiril piiritaristu väljaehitamist, samuti piiritaristu rajamist Peipsi järvistul ja Narva jõel ning kaasaegse seirevõimekuse loomist kogu 338,6-kilomeetrise kontrolljoone ulatuses. Kavandatud mahus maismaapiiri väljaehitamine maksab hinnanguliselt 190 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles