Lõuna-Eestis kütiti põtru kavandatust enam

Põdrad katavad endale metsas Rootsi laua ise, olgu aastaaeg missugune. Foto: Urmas Luik

Jahimehed küttisid lõppenud põdrajahihooajal Eestis 6291 põtra, millega täitsid jahindusnõukogudes kokku lepitud küttimismahu.

Pärnumaa jahimehed küttisid möödunud jahihooajal 753, Harjumaa jahimehed 668 ja Lääne-Virumaa kütid 539 põtra, selgub Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) kokkuvõttest. Viljandimaal lasti 527 ja Raplamaal 523 looma, Läänemaal 472 ja Ida-Virumaal 463 looma. Kõige vähem põtru kütiti lõppenud hooajal Hiiumaal, kus kogusaak oli 145 looma.

Valgamaal kütiti 365, Võrumaal 278 ja Põlvamaal 210 põtra. Ettenähtud küttimismaht täideti kõigis kolmes maakonnas varuga. Valgamaal lasti 25 looma ettenähtud hulgast enam, Võrumaal 20 ja Põlvamaa küttimismaht ületati 8 loomaga.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul oli lõppenud hooajal küttimismahtude täitmine oluliselt raskem kui eelnevatel aastatel. «Oleme viinud põdrade arvukuse tasemele, kust allapoole ei tohi enam minna. Meie hinnangul on praegu Eesti metsades ligi 10 000 põtra.»

Keskkonnaagentuur soovitas 2019/2020. aasta jahihooajal küttida 6350 põtra, jahindusnõukogud otsustasid Eestis kokku seada küttimismahuks 6278. Kokku küttisid jahimehed 6291 põtra.

EJS-i juhatuse liikme ja sõraliste küttimisstatistika kokkuvõte autori Priit Vahtramäe sõnul on jahimehed aru saanud loendus- ja küttimisstatistika olulisusest sõraliste ohjamisel. «Sellest lähtuvalt koostasime EJS-is põdraküttimise kokkuvõtte kuu aega pärast põdrahooaja lõppu. See annab jahimeestele võimaluse oma andmeid põhjalikult analüüsida ja teha ettevalmistusi uueks jahihooajaks,» rääkis Vahtramäe. 1. aprilliks peavad jahimehed esitama omapoolse sõraliste küttimissoovi keskkonnaagentuurile.

Põtru tohib Eestis küttida 15. septembrist 15. detsembrini.