Karu kinnipüüdja kuulutati nooreks looduskaitsjaks

Madis Leivits on ravinud aastate jooksul tuhandeid metsloomi, kellest paljude puhul on tegu olnud mõne haruldase liigi esindajaga.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) noore looduskaitsja 2019. aasta auhinna pälvis Eesti Maaülikooli loomaarst Madis Leivits. Laureaat tegeleb igapäevaselt vigastatud metsloomade abistamisega ning on teinud tänuväärset tööd metsloomadele ohtlike keskkonnamürkide uurimise ja problemaatika tõstatamisega ühiskonnas.

«Madis Leivits on andnud silmapaistva panuse kaitsealuste metsloomade ravimisse ning plii ja teiste keskkonnamürkide uurimisse. Näiteks jahimoonaga keskkonda sattuv plii ohustab tõsiselt nii loomi, keskkonda kui ka meid endid,» ütles auhinna üle andnud ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

«Loodetavasti loobutakse Madise kogutud andmete ja tehtud teavitustöö tulemusel peagi pliid sisaldavast jahimoonast. Tänavu esitati auhinnale väga palju tugevaid kandidaate, tänan siiralt kõiki, kes igapäevaselt looduse ja keskkonna kaitsmisse panustavad,» lisas Tüür.

34-aastasel Leivitsal on muu hulgas oluline roll ka selles, et mullu suvel õnnestus Valga vallas kinni püüda seal nädalate kaupa pahandust teinud erakordselt julge karu Proša, kes oli Eestisse tulnud Venemaalt. Just tema pidi otsustama, milline kogus uinutit loomale sellises olukorras piisav ja samas ohutu on.

Kõik toimis ja karu kinnipüüdmise järel oli just Leivits see, kes Proša Valgamaalt Tallinna loomaaeda sõidutas.

Leivits on ravinud aastate jooksul tuhandeid metsloomi, kellest paljude puhul on tegu olnud mõne haruldase liigi esindajaga. Ta on vabatahtlikult kogunud viimase viie aasta jooksul haigena või surnult leitud kaitsealuste loomade andmeid organismides akumuleeruvate ainete uurimiseks.

Proovidest on selgitatud, et jahinduslik plii (Pb) on väga tõsine probleem meie tippkiskjatele, põhjustades otsest mürgistussurma 52% uuritud merikotkastest. Leivits on viinud selle probleemi avalikkuseni, keskkonnapoliitika kujundajateni ning ka jahimeesteni. Nõnda otsustas Eesti Jahimeeste Selts lõpetada pliimoona kasutamine 10-aastase üleminekuajaga.

Lisaks metsloomade heaolu eest seismisele ja arstitööle tegutseb Leivits Eesti Maaülikooli õppejõuna metsloomade meditsiini ja tervise valdkonnas, juhendab tudengite lõputöid, viib läbi teadusuuringuid, kirjutab rahastuse leidmiseks projekte. Ta võtab sõna ka avalikkuses: koolitundides, konverentsidel, ajalehtedes, tele- ja raadiosaadetes. Mees teeb liikide kaitsel koostööd mitmete organisatsioonide, teadlaste ja ekspertidega.

«Ma ei pea ennast looduskaitsjaks, pigem rahvakeeli tõpratohtriks. Väga lai meditsiiniline taust on õpetanud, kuidas organism toimib. Samamoodi toimib ka loodus ja elukeskkond meie ümber. Meie tervis ja heaolu sõltub loodusest ning võimest elada koos ilma seda kahjustamata,» rääkis auhinna pälvinud Madis Leivits.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles