iDeal kampaania

Elurikkuse erakond kutsub vabariigi aastapäeval hiiepaiku külastama

Taevaskojas algab pärimusmatk 24. veebruaril kell 12.

FOTO: Arvo Meeks

Elurikkuse erakond kutsub üles järgima vana tava ning külastama pidupäeval lippudega hiiepaiku.

"Võtkem 24. veebruaril hiitesse lisaks kogu oma perele kaasa ka kodude, seltside, kaitseliidu malevate ja teiste ühenduste lipud," kutsub erakond üles. "Jätame koju erimeelsused ja tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva esivanemate väepaikades ühiselt ja väärikalt. Uuendame ilusat tava, muudame selle pidupäeva eriliselt meeldejäävaks ja uuendame oma sidet esivanemate väepaikadega."

Sinimustvalge lipp on looduslike pühapaikadega seotud oma sünnist peale, seletas pärandiuurija ja -tutvustaja ning Hiite Maja juhataja, Ahto Kaasik.

5. juunil 1884 pühitsesid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed esimese sinimustvalge lipu Otepää Pühajärve ääres tema püha veega. EÜSi toonase esimehe Peeter Hellati sõnul sõideti lipu pühitsemiseks pühale maale ja lipp pühitseti Taara nimel kogu eesti rahvale. "Taara vaim, kes Eesti rahvast senini kõigest viletsusest hoolimata elul on hoidnud, olgu silmapilgul ja ka edaspidi meie kaitsjaks," ütles Peeter Hellat lipu pühitsemisel.

Enne Teist maailmasõda oli tavaks tähistada sinimustvalgete ja samuti seltside ning kaitseliidu malevate lippude all rahvuslikke tähtpäevi looduslikes pühapaikades. Toonastest ajalehtedest võib lugeda, kuidas tähtpäevadel kogunesid tuhanded inimesed lippude all hiitesse tuld tegema, kõnesid pidama, laulma ja tantsima. Selliseid pühi peeti Virumaal Tammiku ja Ebavere hiies, Tartumaal Ervu ja Terikeste hiies ja paljudes teisteski paikades, selgitas Kaasik.

"Nõukogude kord keelustas meie rahvuslipu ja kustutas paljude eestlaste hiiemälu. Memmed-taadid Viru- ja Läänemaal näiteks meenutavad, et tollal ei juletud neist asjust isegi kõnelda. Nüüdseks on Eesti Vabariik oma sümbolid, institutsioonid ja mitmed traditsioonid taastanud, kuid hiiepühade tava alles ootab uut tulemist,“ märkis Kaasik.

Taevaskojas viib retke läbi sündmuse üks algatajaid, looduslike pühapaikade ja rahvapärimuse uurija ning tutvustaja Ahto Kaasik. Kogunemine on Taevaskoja pärimusmatkaks Saesaare ehk Taevaskoja parklas kell 12. Pidulik kogunemine Suures Taevaskojas kell 13. Kaasa palutakse võtta suured või väikesed lipud. 

Võru- ja Valgamaa retkelised liiguvad Kooraste Kõrgemäe hiide Epp Margna juhendamisel. Kõrgemäe hiide tulla soovijatel on oluline teada, et see on matk ei ole kerge, kuna poolt teest katab tihnik ja mägine maastik. Kõndida tuleb ligi kaks kilomeetrit, millest üks kilomeeter on metsatee ja teist sama palju tihnik. Peale matka võib minna vaatama ka Pühajõe servas olevat tsori. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles