Uuring: viiendikul eestimaalastel on probleeme allergiatega

Tõsise allergilise reaktsiooni puhul on abiks, kui kaasas on automaatsüstel. Pildil ühekordseks kasutamiseks mõeldud eeltäidetud süstel Epipen. Foto: Tomi Saluveer / Lõuna-Eesti Postimees

Äsja Philipsi poolt läbiviidud uuringu kohaselt koges kevade esimeste nädalate jooksul loodusest tulenevaid allergilisi reaktsioone viiendik Eesti inimestest - 22 protsenti vastanutest kurtis vesise nina, aevastamise ning sügelevate silmade ja nina üle, mis kõik viitavad pollinoosile ehk kevadisele õietolmuallergiale.

„Kevadise õietolmuallergia levinuimateks sümptomiteks on kinnine ja sügelev nina, sage aevastamine, vesine nohu ning punetavad, turses ja vesised silmad. Nohu ja köha tõttu on allergiat lihtne ajada segamini mõne viirusega, ent erinevalt viirusest ei too õietolmu allergia endaga kaasa palavikku ega valutavaid lihaseid ja liigeseid,“ rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi ja Elite kliiniku allergoloog Kaja Julge.

Allergiliste sümptomite leevendamiseks usaldatakse enim apteegis müüdavaid ja arstide poolt väljakirjutatud ravimeid, mida kasutab 65 protsenti allergiaga kimpus olevatest eestlastest. Käsimüügiravimitest kasutab 60 protsenti allergiatablette, 39 protsenti ninaspreid ja 21 protsenti silmatilku. Kõiki eelnimetatuid ravimeid on proovinud kaheksa protsenti vastanutest. 

28 protsenti vastanutest väldivad allergia ärahoidmiseks mistahes kokkupuudet selle tekitajaga, 17 protsenti vastanutest ei võta midagi ette, 12 protsenti kasutab õhuniisuteid ja -puhasteid ning 10 protsenti astuvad allergiale vastu silmile tõmmatud mütsi ja päikeseprillidega. Allergeenspetsiifilist immuunravi kasutab kuus protsenti vastanutest.

Kuna suur osa eestlastest veedab tänavuse kevade koduses karantiinis ja jõuab õue vähem kui tavaliselt, on oluline pöörata rõhku kodusele õhukvaliteedile, leiavad meedikud. Uuringu kohaselt ei oska või ei viitsi enamus eestlastest ehk 71 protsenti koduse õhukvaliteediga midagi ette võtta.

„Kodus põhjustavad allergilisi reaktsioone peamiselt tolmulestad ja lemmikloomade karvad, samuti kuiv ja saastunud õhk. Liiga kuiv õhk võib põhjustada ülemiste hingamisteede limaskestade kuivust, tekitades ärritust nii ninas kui kurgus,“ rääkis Julge.

„Õhuniiskuse suhteline tase kodus võiks jääda 40-60 protsendi vahele ning tubane õhutemperatuur 20-23 kraadi vahele. Õhu reguleerimiseks ja puhastamiseks tasub siseruume pidevalt tuulutada ning  õhku puhastada ja niisutada õhuniisuti või -puhasti abil,“ lisas ta.

Märtsis tehnoloogiaettevõtte Philipsi poolt Baltimaades läbiviidud uuringus osales 1000 inimest Eestist, 1005 inimest Lätist ja 1017 inimest Leedust vanuses 18-74 eluaastat.