Tiit Loim: käepigistuse tagasitulek

Tiit Loim  Foto: Arvo Meeks

Kui vahepeal levisid arvamused, et tavapärane elu ei tule pärast koroonakriisi enam iial tagasi, siis nüüd tundub, et kohati tuleb see tagasi ehk kiireminigi, kui turvaline oleks.

Koroonaaeg on möödunud hämmastavalt kiiresti. On suur lootus, et hea õnne korral ei anna see teema ehk lähiajal enam kirjutamiseks põhjust, kuna nüüdseks võib öelda, et Eesti on paljude riikidega võrreldes kergelt pääsenud või pääsemas. Kindlust, et see nii ka jääb, esialgu siiski pole.

Kõhklusi tekitab eelkõige inimeste julgus, mida linnapildis ja mujalgi näha võib. Vahepeal levinud arvamuste kohaselt peaks harjumuspärane elukorraldus koos kallistuste ja käepigistustega pärast koroonaviiruse kogemust ajaloohämarusse vajuma.

Et ajalooline mälu kipub lühike olema, olin ise selle suhtes küll skeptiline. Esialgu tundubki, et kriisieelsed kombed tulid tagasi vägagi kiirelt. Pean tunnistama, et olen viimase nädala jooksul isegi taas hakanud inimestel kätt suruma.

On ju näiteks Valgamaa seni püsinud vaid üheksa juhuga väga madala ametliku nakatumiste arvu juures, Põlvamaal on neid veelgi vähem. Tänavapildis ringi vaadates on näha, et inimeste käitumine ei erine enam oluliselt kriisieelsest. 2 + 2 reeglist kinni ei peeta, inimesed kallistavad, teretavad, kogunevad julgelt seltskondades.

Kõhklusi tekitab eelkõige inimeste julgus, mida linnapildis ja mujal näha võib.

Milleni see välja viib, on ilmselt raske ennustada. Võib-olla pole sellises piirkonnas nagu Valgamaa või Põlvamaa, kus ametlikke positiivseid proove antud alla kümne, isegi põhjust muretseda. Aga et Harjumaal tiksub positiivseid teste visalt, aga kindlalt vähehaaval juurde ja üks uus nakatumisjuhtum leidis kinnitust hiljuti ka Võrus, on siiski kõhe mõelda, kas varem või hiljem tähendab see haiguse uut tulekut. Mõnigi ennustaja võrdleb kardetavat uut haiguspuhangut suisa tsunamiga.

Nii et kõik on peaaegu sama stressivaba kui varem ja esimese kvartali 0,7-protsendine majanduslangus ei kõla samuti nii hullult, nagu oleks ehk võinud karta. Teisalt tuleks siiski harjutada meelekindlust, et ka lähitulevikus valvsaks jääda. Nüüd, kus piire jälle avama on hakatud, on see seda tähtsam. Nagu mainis hiljutises üleskutses Võru linnapea, peab ettevaatus säilima ka praeguse ilusa ilmaga. Et ei tuleks loobuda sellest toredast reaalsusest viimasel paaril nädalal, mil elu on jälle läinud vabamaks.