Raport: kriisi mõju erivajadusega inimeste tööturule on märkimisväärne

Euroopa puuetega inimestele teenusosutajate ühenduse (EASPD) analüüsist selgub, et erivajadusega inimeste töötamine avatud tööturul on rängalt mõjutada saanud vähemalt 15 Euroopa riigis.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Euroopa puuetega inimestele teenusosutajate ühenduse (EASPD) analüüsist selgub, et erivajadusega inimeste töötamine avatud tööturul on rängalt mõjutada saanud vähemalt 15 Euroopa riigis. Eesti eksperdid rõhutavad, et kriisist välja tulemisel on oluline tähelepanu pöörata erivajadusega inimeste tööhõive toetamisele.

SA Hea Hoog teenuste juht Anu Halli sõnul ei saa erivajadusega inimeste tööhõive osas lootma jääda, et turg ise olukorra lahendab. „Ajalugu on näidanud, et kriiside korral kaotavad kõige rohkem ühiskonna nõrgemad grupid, keda ähvardab vaesusrisk ning diskrimineerimine. Ka Eestis tuleb välja töötada konkreetsed teenused, et erivajadusega inimesed taas tööle aidata“.

AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno sõnul annab töö inimestele identiteedi ja kuuluvustunde. „Kõigil inimestel peab olema võimalus panustada, käia tööl ja saada palka, seda mitte ainult elatise teenimiseks. Töö annab eesmärgi elus, koha kogukonnas ja tunde, et minu töö on teistele vajalik“.

EASPD andis maikuisel virtuaalkonverentsil soovitusi, kuidas soodustada erivajadusega inimeste tööhõivet:

Tööandjaid tuleb igakülgselt toetada puuetega inimeste palkamisel, sh soodustused nagu palgatoetus (Rootsis makstakse nelja aasta jooksul 80% palgast riigi poolt) ja töökoha kohandamine, mentorlus, ametühingute tugi, infotelefon, tugiisikud puuetega inimestele jne.

Osades Euroopa riikides on kehtestatud avaliku sektori organisatsioonidele või ka kõikidele ettevõtetele kvoot puuetega inimeste palkamiseks. Näiteks, Itaalia ettevõtetes, kus töötab üle 50 inimese, peavad 7% töötajatest olema puudega inimesed. Kui töötajaid on vähem kui 50, peab kollektiivis olema vähemalt kaks puudega inimest. Kui organisatsioonil ei ole võimalik neid palgata, saab selle asemel rahaliselt panustada, mida kasutatakse puuetega inimeste töötamise toetamiseks.

Kodus töötamine on samamoodi oluline võimalus, kuid tuleb jälgida, et sellest ei kujuneks diskrimineeriv koduseinte vahele lukustamine.

Euroopa riikides kaotasid erivajadusega inimesed tööd mitmetel põhjustel -  suleti töökohti või ei olnud erivajadusega inimestel võimalik tööle saada, kas liikumispiirangute või ühistranspordi piirangute tõttu. Ka Eestis olid koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu erivajadusega inimeste töökeskused suletud. Erihooldekodudes elavad inimesed ei tohtinud sealt lahkuda ega saanud selle tõttu tööle minna.

Tagasi üles