GALERII ⟩ Põlva raudteejaamas meenutab küüditatuid mälestusmärk

Põlva raudteejaama esisel haljasalal avati Põlvamaalt küüditatutele pühapäeval mälestusmärk, mille keskmes on kolm inimestega täidetud loomavagunit ning aastaarvud 1941 ja 1949.

Skulptor Jaak Soans sõnas mälestusmärgi avamisel, et tõstis kolm vagunit teadlikult rööbastest kõrgemale, sest keegi ei teadnud, kuhu rong suundub. 1949. aasta küüditamise ajal oli ta viieaastane ning mäletab hästi, kuidas lasteaia õuele sõitsid veoautod sõduritega, kes võtsid endaga kaasa mitu last. «Küüditamine sidus omavahel Balti riikide rahvad, mis pani aluse ka Balti ketile, millega Nõukogude võim pidi juba arvestama,» lausus ta.

Memento Põlvamaa ühenduse juhatuse esimehe Roman Parmase andmeil küüditati aastatel 1941-1952 tollaselt Võrumaalt ligemale 36 000 inimest. Eriti ränk oli 14. juuni 1941, mil Nõukogude totalitaarvõim asus lõhkuma Eesti riigi struktuure, sh likvideerima eliiti.

Riigikogu liige Priit Sibul (Isamaa) rõhutas isiklike lugude olulisust, mis on vajalik selleks, et mäletada ja mälestada.

Tema kolleeg Tiit Kala (EKRE) lisas, et tänaselt Põlvamaalt küüditatud 12 000 inimesest enam kui pooled hukkusid nälja, külma või mahalaskmise tõttu. "Austame ka neid, kes tulid tagasi ja kandsid oma südames vabaduse ideed, mistõttu saime oma riigi taastada," sõnas ta. Venemaalt ootab riigikogulane vähemalt vabandamist tehtu eest, mis on eelduseks usalduse taastamisele.

Põlva vallavanem Georg Pelisaar lootis, et Eesti inimesed ei jäta oma kodu hooleta ning võõrastele jõududele. 

«Kas kurjusega saab harjuda?» küsis Räpina vallavanem, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juht Enel Liin ja vastas ise: «Ilmselt saab, aga ei pea. See mälestusmärk peaks meile kõigile meelde tuletama, et lendu lastud halba sõna võib ühel hetkel saada liiga palju, mistõttu peame tegema kõik selle nimel, et kurjus ei saaks korduda.»

Mälestusmärgi õnnistasid EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola ja abiõpetaja Jaak Pärnamägi. Laulis kammerkoor Maarja Ester Libliku juhatusel.

Mälestusmärk küüditatutele läks maksma ligi 35 000 eurot, mis saadi kokku kõigi valitsuserakondade, Põlva valla, omavalitsusliidu ja eraannetajate toel.

Tagasi üles