Küsitlus: kuidas ennetada traagilisi liiklusõnnetusi?
/nginx/o/2020/06/25/13173562t1hbfe9.jpg)
Igor Jallai, Valga vallavolikogu liige
«Ainult suuremad trahvid, karmimad muud meetmed, näiteks sõiduvahendite konfiskeerimine, vanglas viibimine ja nii edasi. Muud varianti ei näe.»
Kadri Valner, Eesti maanteemuuseumi juhataja
«1991. aastal hukkus Eestimaa teedel 491 inimest. Põhiline põhjus joobes juhtimine ja sellest tingitud hoolimatus. Praegu on see traagiline number 10 korda väiksem.
Peamine mõjutaja on nii riiklik ennetustöö kui kogukond. Lihtne on õpetada seda, kes õppida soovib. Kes arvab, et on nii kõva «härg», et talle reeglid ei kehti, see ei arva ka ennetustöö pingutustest miskit.
Meil kõigil on oma roll liikluskeskkonna paremaks muutmisel, ehkki joobes või lubadeta tuttavatele vastu astumine nõuab omajagu julgust. Aga mina hoolin nii endast kui oma sõpradest ja purjus juhti rooli ei lase. Mulle meeldib mu abikaasa kunagine ütlus, miks olla roolis tähelepanelik: sest autos on ju kõige kallim vara, see tähendab ise ja pere.»
Ülle Juht, Valga kultuuri- ja huvialakeskuse direktor
«Iga õnnetus on traagika. Kogukond, lähedased ja sõpruskond, kes teavad ja tunnevad ohtlike käitumismaneeridega tegelasi, peaksid tegema kõik endast oleneva, et hoida võimalusel ära nende osalemise liikluses. Või siis ohu korral sellest kohe teavitama. Oluline on arutada neid teemasid ka kodus lastega.»
Laura Danilas, Otepäält pärit Tartu linnavolikogu liige, lennuakadeemia üliõpilane
«Liiklusõnnetuste vältimine sõltub eelkõige meist endist. See tähendab, et ennetus algab teadlikkusest ja suhtumisest. Iga inimene peaks mõtlema sellele, kui palju maksab üks inimelu, ja kui inimene siit maailmast lahkub, jääb maha üks väga õnnetu perekond. Iga kord kui autorooli istume, peame tagama ohutu teekonna, see tähendab, et peame vähendama riske. Sõidu ajal söömine, joomine, telefoniga rääkimine või sõnumite kirjutamine hajutavad tähelepanu ning võivad põhjustada liiklusõnnetusi.
Ise olen viimasel ajal pannud telefoni sõidu ajal lennurežiimile – midagi ei juhtu, kui ma ei vasta, aga ma keskendun ühele asjale korraga. Ainult nii saan tagada enda ja kaasliiklejate turvalisuse. Algatame kampaania, et sõidu ajal sõidan, mitte ei suhtle! Oluline on ka liikluskultuur, eriti ohutunne. Kui jõuad vilkuva kollasega üle, ei too see sulle erilist kasu, kuid halbade kokkulangevuste korral võib õnnetuse põhjustada küll. Alati tuleb mõelda, kas on päriselt vaja seda riski võtta ja ohtlikku olukorda tekitada.»
Igor Taro, poliitik, ajakirjanik, abipolitseinik
Ennetus tähendaks eelkõige seda, mida saame ise traagiliste õnnetuste vältimiseks ära teha. Esiteks peaks küsima endalt - kas minu enda liikluskäitumine on alati laitmatu? Iga väikene mööndus liikluseeskirja täitmisel suurendab tegelikult õnnetuse tõenäosust ja me ei tea kunagi ette, kui traagiliseks üks pisike eksimus võib kujuneda. On see siis 10 km/h kiiremini sõit lootuses aega võita, stopp-märgi alla peatumisnõude eiramine, kuna “nagunii kedagi ei tule” või telefoniga rääkimine. Teiseks ei tohiks silme all toimuva rikkumise suhtes ükskõikseks jääda. Kui ikka näete tuttavat inimest mitte päris selge peaga rooli kippumas, siis tuleks teda takistada või sellise võimaluse puudumisel 112 numbril teada anda. Samuti oleks mõistlik teavitada häirekeskust silmnähtavalt liikluseeskirja rikkuva võõra sõiduki puhul. Seda ei maksa võtta pealekabamisena. Aitame niiviisi inimesel teha edaspidi paremaid valikuid, et meie enda turvalisus ei kannataks. Keegi meist ei tahaks teel surma saada roolijoodiku või pahatahtliku rikkuja käe läbi, kuna teda takistada võinud inimesed tundsid valehäbi või arvasid, et see ei puutu neisse.