Külli Kõppo-Jacobson: elurikkuse kadu meie ümber saab peatada

Copy
Külli Kõppo-Jacobson
Külli Kõppo-Jacobson Foto: Arvo Meeks

Keskkonnaaktivist Räpina vallast peab oluliseks puhta looduse säilimist. Talle sümpatiseerivad valla tulevikku kujundavates dokumentides olevad eesmärgid, samas näeb ta ka murekohti.

Paljud meist on osalenud mõne arengukava või strateegia koostamisel. Kui inimesed on tegevuse juures hingega, tulevad head mõtted ja ühisloomena saavutatakse tulemus, mis täiuslikult kirjeldab kõiki tulevikusuundi.

Neisse dokumentidesse koondatakse juhtnöörid eestvedajatele ja juhtidele, et nad teaksid oma tegevust suunata ühiste soovide täitmisele. Samuti on neile hea pilk peale visata, kui siht peaks mingil põhjusel hägusemaks muutuma või inimesed eesotsas vahetuvad.

Mais tuli teade, et Euroopa Komisjon on vastu võtnud kaks väga võimast omavahel tihedalt seotud ja rohelist kokkulepet toetavat strateegiat: «Elurikkus» ja «Talust taldrikule». Ka meie siin Eestis ja Räpina vallas tajume koroonakriisi tõttu, kui haavatavad me oleme, kui oluline on taastada inimtegevuse ja looduse vaheline tasakaal. Meil tuleb teha suuri pingutusi, et peatada elurikkuse kadu. Samuti tuleb kriitiliselt üle vaadata, kuidas toodame toitu, sest intensiivsed tehnoloogiad ja mürkidega saastamine on elurikkuse kao üks peamisi põhjusi.

Õnneks on Räpinas ja Põlvamaal vastu võetud mitu väga edumeelset dokumenti, mis juba kajastavad kõiki neid alles hiljuti Euroopast saabunud üllaid looduskaitselisi eesmärke. Teame, et Räpina vald soovib olla tuntud kui turvalise ning keskkonnahoidliku elu-, puhke- ja puhta looduskeskkonna, soodsa ettevõtluskliima, elujõulise ja aktiivse elanikkonnaga vald, mille märksõnad on jätkusuutlikkus, koostöö ja kodanikualgatus. Just kodanikualgatuse korras toimetavad ka kõik MTÜ Tänu Loodusele liikmed.

Meil on siin alles nii palju, mida hoida ja kaitsta, et see teeb teised tihti lausa kadedaks. Samas paneb see meile ka vastutuse.

Meie heaolu ei saa sõltuda vaid valitud ja palka saavatest juhtidest. Igaühel tuleb olla huvitatud kohalikust elust ja selles kaasa lüüa ning teha elukeskkonda meie ümber paremaks. Eks ütleb valla arengukavagi, et kogukonnad on kohaliku elu arendajad ja vallale igakülgsed partnerid. Võibolla on viimaste aastate elu olnud liiga hea ja mugav, nii et kogukonnad on vaid üsna passiivselt nautinud oma kodus elamist ega ole pakkunud vallale piisavalt partnerlust ja olukordi, kus tõeliselt paljusid puudutavaid probleeme arutada ja elu kaitsvaid sihte seada. Õnneks on käimasolev üldplaneeringu uuendamise protsess väga hea võimalus lähedus taas saavutada. Nautigem üheskoos vaimset pingutust!

Hinge paneb helisema veel teinegi üldeesmärk: Räpina valla elanikud on keskkonnateadlikud ja hindavad puhast loodust. Olen päris kindel, et selliste kodanike osakaal ongi Räpina maadel Eesti keskmisest suurem. Meil on siin alles nii palju, mida hoida ja kaitsta, et see teeb teised tihti lausa kadedaks. Samas paneb see meile ka vastutuse, sest kohalikke väärtusi tuleb kohalikel hoida. Nendest saab osa palju enam inimesi, see on võimalus arendada turismimajandust.

Edukas ettevõtja on tulevikus see, kellel on väga hea ringmajanduse idee ja sellesuunaline ettevõtlikkus. Euroopa Liit on kehtestanud tegevuskava, et minna üle kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus majanduskasv ei ole seotud ressursikasutusega. Loodusvarade anastamise abil ei tohi meist keegi rikastuda, jättes maha vaid laastatud looduse ja sellega kaasnevad probleemid. Pigem oleks meie kõigi püha kohustus võtta ringlusse kõike, mis on kord juba toodetud või ehitatud.

Hea näide oleks nõukogudeaegsete lautade või lao­platside taaskasutuselevõtt. Selliseid suuniseid leiab Põlva maakonnaplaneeringust 2030+, kus on võetud põhimõte, et tootmisettevõtete ja -hoonete rajamiseks võtta eelistatult kasutusele endiste majandite farmide ja tehnohoonete alad, näiteks remonditöökodade territooriumid.

Loodusvarade anastamise abil ei tohi meist keegi rikastuda, jättes maha vaid laastatud looduse ja sellega kaasnevad probleemid.

Samast dokumendist leiame, et Põlva maakonnas väärtustatakse põllumaid. Seal on ka kirjas, et puudub vajadus määrata juurde arengualasid väljaspool olemasolevaid kompaktseid asulaid, nagu näiteks Räpina. Maardlate kasutuselevõtul tuleb aga vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, ja me teame, et võimalusi selleks on palju.

Tuleb välja, et isegi kirgi üles küttev OÜ Van der Knaap Substrates plaanil keset rohevõrgustikku tehas ehitada on ka teisi variante, teisi kinnistuid peale Haavasaare. Mõni asukoht võib olla kaugelt tulnud ettevõtja vaatenurgast kehv ja kasum ähvardab seetõttu väiksemaks kujuneda, aga see pole mingi tõsiseltvõetav argument, et maakonnaplaneeringuga rinda pista ja puhast loodust solkida.

Sarnasele järeldusele on tulnud ka firma Hendrikson ja Ko spetsialistid, kes oma kirjalikus kavatsuses tehase ehitamise plaani kohta tõdevad, et Haavasaarde tehas ei mahu ning asukoha aspektist vaadates pole see kooskõlas ettevõtluse arendamise ja töökohtade paiknemise põhimõtetega Põlva maakonnas. On väga rõõmustav, et litsentseeritud spetsialistid jäävad ka pingelises olukorras truuks oma põhiväärtustele ega ohverda oma head nime projekti ilusamaks kirjutamises.

Soovin Räpina valla elanikele ikka kindlat meelt, julgust jääda loodushoidlikuks ning kaitsta elurikkust igal moel. Looduseta pole meil tulevikku, olgu plaan paberil kuitahes kuldne ja eurodest krõbisev.

Väide on kontekstist välja rebitud

Haavasaare on eravalduses olev 8,25 hektari suurune tulundusmaa, millest 4,64 hektarit on haritav maa. Looduskaitselised piirangud kinnistul puuduvad, edelaserval on osaliselt rohevõrgustiku koridor. Kinnistu asub riigimaantee kõrval. Detailplaneeringuga kavandatakse sihtotstarbe muutmist tootmismaaks. Meie ettevõtte plaan on kinnistule ehitada substraatide tootmistsehh. Van der Knaapi ettevõtetes töötab praegu Põlvamaal 24 inimest. Uus üksus annaks tööd lisaks veel kuni 20 inimesele.

Külli Kõppo-Jacobsoni «eksperdiarvamuste» spekter on lai, kuid kusagilt ei ole võimalik leida kinnitust tema eriharidusele keskkonnahoiu või -tehnoloogiate ega ka ruumilise planeerimise valdkonnas. Järjekindlalt konstrueerib ta aga demagoogilisi kirjutisi Van der Knaap Eesti OÜ ja Van der Knaap Substrates OÜ vastu.

Tõesti, keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses on kirjas: «Kavandatava tegevuse asukoht ja maht ei ole kooskõlas ettevõtluse arendamise ja töökohtade paiknemise põhimõtetega.» See lause on kontekstist välja tõstetud, sest järgmine rida on: «Ressursside säästliku kasutamise põhimõttest lähtudes on siiski otstarbekas rajada masinate teenindusmaa ja turbasubstraadi tootmine võimalikult Tuurapera turbamaardla lähedale. Samuti on turbasubstraadi tootmistsehhi rajamine maardla vahetusse lähedusse väiksema liikluskoormuse mõjuga kohalikele teedele.»

Aivar Jõgiste, Van der Knaap Eesti OÜ juhatuse liige

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles