Uuring: eestimaalased ei pea koroonapiiranguid inimõigusi rikkuvaiks
13. september 2020, 10:01
Inimõiguste instituudi tellitud uuringust selgub, et 85 protsendi Eesti elanike hinnangul pole eriolukorra piirangud kellegi inimõigusi rikkunud.
Kõikidest vastanutest 11 protsenti arvas aga, et eriolukord on siiski nende inimõigusi rikkunud. Seda leidis 14 protsenti meestest ja 9 protsenti naistest.
Turu-Uuringute AS-i tehtud küsitlusele vastanuist 87 protsenti leidis, et riigis on inimõigustega kõik korras, 14 protsenti kurtis, et nende privaatsust või õigusi on sotsiaalmeedias rikutud, ning 8 protsenti tunnistas, et on ise kellegi inimõigusi rikkunud. Vastanuist 57 protsenti arvas, et Eesti ajakirjandus järgib oma töös inimõigusi, kuid 23 protsenti on veendunud, et nii see ei ole.
Eelmise, 2018. aastal tehtud uuringu põhjal oli inimõiguste olukorraga rahul 73 protsenti vastanuist. Aastal 2016 oli vastav protsent 68 ja 2012. aastal 54.
"Seega võib tõdeda, et inimõiguste olukord Eestis on ikkagi väga hea, vaatamata eriolukorrale ja ühiskonnas toimuvale," ütles inimõiguste instituudi esimees Vootele Hansen.
Veebiküsitlus viidi läbi 25.–30. augustini veidi enam kui tuhande Eestis elaniku seas. Küsitluses paluti inimestel hinnata, kas eriolukord on rikkunud Eestis inimeste õigusi ning kas riigiinstitutsioonid, meedia ja ettevõtlus on järginud ja kaitsnud oma töös inimõigusi. Lisaks uuriti inimeste tunnetust, kas Eesti põhiseadus kaitseb nende õigusi ja väärtusi ning kas põhiseaduses sätestatud kohustused on ka inimestele tähtsad. Eelmine samalaadne uuring viidi läbi selle aasta mais.
Teist korda küsiti vastajatelt ka, mida nad arvavad, kas nad on ise rikkunud kellegi inimõigusi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt 8 protsenti kõikidest vastanutest, kus suurima grupi moodustasid 20–29-aastased, õpilase või üliõpilase staatuses ning alg või põhiharidusega ning töötud või tööd otsivad noored. Proportsionaalselt oli tulemus kõikides vastanute rühmades liikunud aastate lõikes positiivses suunas. Inimeste hinnangut inimõiguste järgimisele mõjutab oluliselt nende suhtluskeel, sellele korreleeruv rahvus, haridustase ja sissetulek, sotsiaalne positsioon ja mõningal määral ka elukoht, sissetulek.
Küsimusele, kas Eesti põhiseadus kaitseb teie õigusi ja väärtusi, oli kõigi jaatavalt vastanute protsent 81. Kui Eesti kodanikest 88 protsenti usub, et põhiseadus kaitseb neid, siis Venemaa kodanike ja määratlemata kodanike seas oli jah-vastus ära toodud vastavalt 53 ja 51 protsendil.Samuti on vastajatele oluline, et Eesti põhiseaduses on lisaks õigustele välja toodud ka kohustused. Põhiseaduse järgimist pidasid tähtsaks 95 protsenti, maksude maksmist 93 ja valmisolekut kaitsta riigi iseseisvust 86 protsenti vastajatest. Kevadega võrreldes selles osas muutusi ei olnud.
Privaatsust ja oma õiguste rikkumist sotsiaalmeedias ning internetikeskkonnas tunnetas kõikidest vastanutest 14 protsenti. Võrreldes kevadega tõusis naiste osakaal 10 protsendilt 13-le. Meeste 14-protsendine tulemus jäi aga samaks, mis kevadel.
Küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on oma tegemistes järginud ja kaitsnud inimõigusi, vastas 57 protsenti, et eestikeelne meedia on seda teinud, eitavalt vastas aga 23 protsenti. Küsimusele ei osanud vastata 20 protsenti inimestest. Eesti venekeelses meedias olid need näitajad vastavalt 33, 17 ja 50 protsenti.
Vastanuist 65 leidis, et enim on oma töös inimõigusi järginud rahvusringhääling, vastupidist arvas 14 ning arvamus puudus 21 protsendil. Eesti erameedia puhul olid tulemused paari protsendipunkti võrra tõusnud: 47 protsenti võrreldes kevadise 44-ga. Vastupidist leidis 17 ning oma arvamust ei osanud öelda 36 protsenti. Eesti trükiajakirjanduse puhul vastas samale küsimusele jaatavalt 55 protsenti, eitavalt vastas 19 ja midagi ei osanud öelda 26 protsenti küsitletuist. Eestlaste hulgas toetusprotsent Eesti ajakirjandusele vastavalt 66 versus muu rahvuse 33-ga.
Viimase kolme aasta jooksul on enim vastajate hinnangul järginud ja kaitsnud inimõigusi oma töös politsei- ja piirivalveamet (74%), tervishoiusüsteem (75%), Maksu- ja Tolliamet (65%). Mõnevõrra on langenud arvamus kohalike omavalitsuste (62%) ja valitsuse (58%) suhtes, võrreldes kevadega. Kaitsevägi 60%, õigussüsteem (59%), riiklikul kapitalil (49%) ja erakapitali põhinevad ettevõtted (46%).Kolmas samalaadne uuringu tulemused viiakse läbi selle aasta detsembris.