Aasta kooliks sai Võru Gümnaasium
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
30. oktoober 2020, 06:57
Võru Gümnaasium kuulutati täna Aasta kooliks 2020. Võru kool paistab silma valikainete rohkusega, mida on gümnaasiumis koguni 60. Aasta parimas koolis on aukohal ka ettevõtlikkuse edendamine ja õpilasfirmade tegevus.
Võru Gümnaasium jäi mullu aasta kooli konkursil teiseks. Tänavu kogus kool aga žürii ja rahvahääletuse tulemusena kõige enam punkte, napilt järgnes Viimsi Gümnaasium ja punktiarvestuses tuli kolmandaks Tartu Forseliuse Kool.
Küsimusele, mis teeb 231 õpilasega Võru õppeasutuse parimaks, vastas kooli direktor Karmo Kurvits: «Kõige suurem väärtus on meie inimesed.» Tema sõnul on õpilased, õpetajad ja personal ise muutnud koolimaja oma teiseks koduks.
«Kui midagi otsustame või ette võtame, on meile oluline, et väärtustame õppimist ja pingutamist,» lausus Kurvits. «Teise asjana võiks välja tuua ettevõtlikkuse, mida püüame oma noortes arendada, olles oma töötajatega selles eeskujuks.»
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas kõiki kooliperesid, kes leiavad koolitööde kõrvalt aega konkursil osalemiseks. «See annab imelise võimaluse ka laiemal avalikkusel näha kui palju vahvaid ja omanäolisi koole, mis tekitavad õpilastes koolirõõmu, leidub üle Eesti.» Minister lisas tiitlit üle andes, et Võru Gümnaasium on suutnud end hoolimata lühikesest tegutsemisajast tõestada suurepärase hariduskeskusena, kus nii õpilased kui õpetajad tunnevad end hästi.
Võru Gümnaasium alustas tegevust 2015. aasta sügisel ja kuulub riigigümnaasiumide võrgustikku. Kool rõhub akadeemilisele õhkkonnale, kus on tähtsad mõtestatud valikuid ja pingutusele suunav tegevus. Kooli põhiväärtusteks on õppimine, isamaalisus, ettevõtlikkus, hoolivus ja terviklikkus.
Võru Gümnaasium paistab silma valikainete rohkusega. «Meie õpilased saavad valida 60 valikaine vahel. Ka mõni Tartu linna kool ei suuda õpilasele pakkuda nii palju valikuid kui meie väike Võru linna gümnaasium. Sellest valikust saab iga õpilane leida kursuse, mis toetab tema huvisid ja võib saada tema tuleviku erialaks.»
«Valikainete tunnid ei ole igal nädalal tunniplaanis üks kord, vaid nädalate kaupa,» lisas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistrikraadiga lõpetanud koolijuht. «Nii saavad ka ülikoolide esindajad või teised huvitavad inimesed tulla Võru noori õpetama. »
Võru Gümnaasium on majandusharidusega koolijuhi käe all paistnud silma noorte ettevõtlikkuse edendamisega. «Parim vahend, kuidas noortes ettevõtluse vastu huvi tekitada, on üheteistkümnendikele pakutav õpilasfirmade programm.» Igal aastal valib koolijuhi kinnitusel selle võimaluse ligikaudu pool 11. klassi õpilastest.
«Õpilasfirmade kaudu paraneb õpilaste suhtlemisoskus, nad muutuvad aktiivsemaks ja julgemaks. See võib tunduda klišee, aga näen juhendajana reaalselt, millised muutused laste seas selle üheksa kuu jooksul toimuvad. Nad suudavad ennast paremini väljendada ning on võib-olla ka natukene julgemad riske võtma.»
Ligikaudu pool kooliperest on Kurvitsa sõnul ettevõtlusõppest huvitatud. Ülejäänud saavad oma meelisvaldkonnad kätte valikainetest või tavatundidest.
«Tunnen rõõmu ka siis, kui õpilased saavad üldisi eluks vajalikke oskusi: suhtlemine, julgus ja riskeerimine,» lausus Kurvits. «Ettevõtjaks saamisel on ehk ka isiksuse eeldused – peab olema katsetaja. Palju sõltub sellest, kas peres on ettevõtjaid. Eeskujud mängivad suurt rolli.»
Võru Gümnaasiumi lõpetajatest enam kui pooled lähevad direktori sõnul edasi kõrgkooli. Populaarsemad erialad on seejuures informaatika, psühholoogia, majandus ja inseneriteadus. Teatud hulk läheb ka kutsehariduskoolidesse.
Võru eripära on Kurvitsa sõnul seegi, et mitukümmend noormeest asub igal aastal kooli lõpetamise järel teenima kaitseväkke ning pärast ajateenistust läheb enamik neist edasi õppima. «Mõni läheb gümnaasiumist ka otse tööle, kuid eelkõige seetõttu, et kahtleb veel oma valikutes. Nad võtavad edasiõppimise eel nii-öelda pausi.»
Koolijuht on täheldanud, et noored on huvitatud majanduslikust heaolust. «Samas tajun, et noor inimene ei saa veel päris hästi aru, et finantsvabaduse saavutamise nimel tuleb ka midagi teha. Sinna jõutakse tööga ning seda seost paljudel veel ei ole. Unistusi ja eesmärke on, aga kuidas nendeni jõuda, seda ei aduta.»
Võru Gümnaasiumil on käimas kuues õppeaasta. «Kui tõmmata paralleele lapse vanusega, siis tundub, et oleme saamas kohe-kohe kooliküpseks,» lausus Kurvits. «Oleme oma näo justkui leidnud ning nüüd tuleb otsida uusi väljakutseid, millega jätkata ja mida uut proovida. Arvan, et kõik on läinud nii, nagu oleme esialgu plaaninud ja võib-olla isegi veel paremini.»
Aasta kool 2020 tiitlile võistles kümme kooli, kelle hulgast aitas parima välja selgitada 23. oktoobrini kestnud rahvahääletus. Finaalis võistlesid veel TERA Peedu Kool, Jõhvi Gümnaasium, Viimsi Gümnaasium, Tartu Forseliuse Kool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Püünsi Kool, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Vääna Mõisakool ja Rakvere Ametikool.
Aasta kooli võitja selgus žürii hinnete ja rahvahääletuse tulemusena. Rahvahääletuses andis oma hääle 11000 inimest ja aasta kooli finalistide videosid vaadati ligi 50000 korda.
2020. aastal kuulusid žüriisse Marcus Ehasoo Eesti Õpilasesinduste Liidust, Aivi Jürgenson Haridus- ja Teadusministeeriumist, Reilika Kaasik haridus- ja noorteametist, Laura Kõrvits, kes on ERR ETV2 noorte saate "Nova" toimetuse liige ja näitleja Karl Robert Saaremäe.
Aasta kool on haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud aasta õpetaja konkursi "Eestimaa õpib ja tänab" osa, et väärtustada lisaks üksikisikutele ka koole tervikuna. Loovkonkursi eesmärk on näidata kooli inspireerivas ja lõbusas võtmes – kool ei ole lihtsalt õppeasutus, vaid laste ja noorte kohtumispaik, kus lisaks õppetööle saab sisukalt ja toredalt aega veeta ning koostöös ja üksteist toetades ühiselt tegutseda. Aasta kooli valitakse kolmandat korda, varem on tiitli võitnud Viljandi Gümnaasium ning Tallinna 32. Keskkool.
Võitja avalikustati ETV saate «Terevisioon» otse eetris reede hommikul. Konkurssi korraldab sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkursi läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.