Kasvab ka haigestumine teistesse viirusnakkustesse

Gripp algab tavaliselt äkiliselt, toob kaasa kõrge palaviku, mis on üle 38 kraadi, pea- ja lihasvalu, tugeva väsimuse ning köha. Foto: Shutterstock

Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3124 inimest, kolmandik pöördumistest olid seotud laste haigestumistega.

Ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu pöördub arstide poole üha rohkem inimesi, kuid ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole, teatas terviseamet.

Ameti gripikeskuse peaspetsialist Eliisa Metsoja sõnul ei ole tänu Euroopas kehtestatud karmidele koroonavastastele meetmetele gripp veel pääsenud levima. «Oluline on jätkata samas vaimus - nii saame piirata nii COVID-19 kui ka gripi levikut,» ütles Metsoja.

Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas ja Tartumaal. Domineerivaks viiruseks on rinoviirus.

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel on Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madal. Novembri teise nädala jooksul ei olnud ühtegi hospitaliseeritud isikut, kellel oleks laboratoorselt kinnitatud gripp. COVID-19 viiruse vastaste tõrjemeetmete laialdane rakendamine on vähendanud suurel määral gripiviiruse levikut ja sellesse nakatumist, kuid sellegi poolest ei tohi kaotada valvsust oma tervisekäitumise üle.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. 

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40 protsenti täiskasvanutel esinevate nii-nimetatud külmetushaiguste põhjuseks.