Kogutud lood heidavad valgust Valga lõvidega maja ajaloole
Valgas Kuperjanovi tänav 12 asuv hoone on valgalaste seas tuntud kui lõvidega maja, kuna selle fassaadi ilmestavad lõvipeakujulised reljeefid. Tegemist on vana arhitektuuripärliga, mis hiljuti põhjaliku värskenduskuuri läbis ja kus nüüd uued elanikud sees. Kes aga elasid seal vanasti? Ja kuidas?
See küsimus hakkas huvitama Valga muuseumi huviringi Väikesed Muuseumisõbrad liikmeid, kes asja uurima hakkasid.
«Lõvidega maja endistelt elanikelt laekus meile mitu huvitavat lugu,» rõõmustas Valga muuseumi juhiabi-varahoidja Marju Rebane. Üks veerand sajandit tagasi seal elanud inimene kirjutas: «Majas oli tunda niiskuse ja tolmu lõhna. Valgust oli koridoris väga vähe, pigem oli seal pime. Trepid olid puidust, samuti koridori põrandad. Laed olid kõrged ja koridorid kitsad. Mäletan hästi, et olenemata kütmisest oli magama minnes alati tunda niiskust linadel.»
Sama inimene toob oma mälupiltidest välja ka ilusad suured aknad laia aknalauaga, kus nende pere potililli hoidis. «Meie aknad jäid hoovi poole ja meile paistis ka päikest sinna üldiselt vähe, sest hoovis oli üks suur puu, mis suurema päikse ära varjutas. Meie korteri all asus ka kelder, mis kindlasti niiskuse osas oma rolli mängis. Põrand oli alati külm, kuigi meil olid suured vaibad maas,» mäletab ta.
Kirjutaja sõnul olevat selles majas toona teised naabrid olnud enamasti vene rahvusest. «Meie läbisaamine oli naabritega väga hea. Minu esimene venelannast sõbranna on selle majaga seoses mul siiani. Neile kuulus ka rõduga korter, mida tänava poolt näha on. Mäletan, et see rõdu oli nii allapoole kaldu vajunud, et seal käies ma kartsin alati, et kukume alla. Me mängisime rõdul barbidega, maha panime teki.»
Marju Rebane teab aga rääkida, et nõukogude ajal polnud selles majas üheski korteris pesemisvõimalusi, kõikidel oli kausisüsteem. «Ent sada aastat tagasi oli see hoone esimene Valgas, kus sai nautida veevärki ja luksust nimega vannituba. Mida huvitavat me lõvidega maja kohta veel teada saime, seda saab näha juba meie huviringi noorte koostatud virtuaalselt näituselt.»
Rebase sõnul tehti lugude kogumistööd Eesti raamatukoguhoidjate ühingu projektikonkursi «Raamatukogud-muuseumid-noored» käigus. «Eesmärk oli tõhustada kultuuri- ja mäluasutuste koostööd noortekeskustega ning kaasata noori kultuuritegevustesse ja -loomesse,» selgitas Rebane ja lisas, et noortele viidi Valgas läbi ka koolitusi nii muuseumis, keskraamatukogus, noortekeskuses kui ka rokiklubis.
«2020. aasta on igati olnud digikultuuri teema-aasta. Valga muuseum on loonud mitu virtuaalset näitust ning huviringi noored on pärjatud muinsuskaitse päranditegijate konkursil esimese kohaga. Näiteks on Väiksed Muuseumisõbrad varem valmis saanud Ramsi veskit tutvustava video,» tunnustas Rebane hakkajaid noori.