PILDID ⟩ Valgas mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Täna, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, koguneti Valgas Metsa tänava kalmistule, et avaldada austust Vabadussõjas võidelnutele ja langenutele. Mälestustseremoonia toimus samal kellaajal, kui 1920. aastal vaherahu välja kuulutati.

Juba 1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 vaikuseminutit ja mälestada langenud kangelasi.

Vabadussõjas võidelnuid mälestati ka kell 10 alanud jumalateenistusel Valga Jaani kirikus ning täpselt kell 10.30 helisesid kirikukellad langenute mälestuseks, teatas Valga vallavalitsus.

Piirangute tõttu oli mälestussündmus sel korral tavapärasest tagasihoidlikum, traditsioonilisi mälestuskõnesid ei peetud. Lühikeste sõnavõttudega meenutasid möödunud ajalooliste sündmuste olulisust Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni juht major Meelis Kivi ja Valga valla asevallavanem Toomas Peterson.

Kimbud ja pärjad asetati ausamba jalamile Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni, Isamaa Erakonna liikmete ning Kaitseliidu Valgamaa maleva Valga üksikkompanii poolt. Valga vallavalitsuse ja volikogu nimel asetas mälestusmärgi jalamile kimbu asevallavanem Toomas Peterson.

Kaitseliidu Valgamaa maleva Valga üksikkompanii esindajad süütasid küünlad ja asetasid pärja ka Lüllemäe vabadussamba jalamile.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping, Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist enam kui pooled otseses lahingutegevuses.

3. jaanuar on Eestis kuulutatud lipupäevaks.