GALERII ⟩ Tartu rahuta poleks ilmselt põhjust kõnelda ka Tartust kui tulevasest Euroopa kultuuripealinnast

Põlvalased tähistasid Tartu rahu 101. aastapäeva täna ennelõunal traditsiooniliselt Vabadussamba juures. Kõnelesid EELK Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola ja vallavanem Georg Pelisaar.

Nigola tagasivaatel lõpetas rahuleping ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja, milles Eesti oli kaotanud 3 588 meest ja ligemale 14 000 mehe tervise, kuid võitnud oma iseseisvuse.

«Võidakse muidugi vaielda selle üle, kas punastega rahu tegemine oli moraalselt õige ja strateegiliselt arukas otsus ning kas polnud see viimaks vaid poolakate kindral Piłsudski teene, et punased väed ei saanud toda lepingut liiga ajutise vaherahuna tõlgendada. Fakt on siiski see, et väike Eesti võttis endale suure vastutuse kogu maailma ees, tunnustades esimesena Nõukogude Venemaad. Ning vastupidi ka - Nõukogude Venemaa võttis endale kohustuse tunnustada igavesteks aegadeks Eesti Vabariiki kui iseseisvat rahvusvahelise õiguse subjekti,» rääkis Nigola.

«Me ei saa arvatavasti kunagi teada, kas juhul, kui Eesti väed kindral Laidoneri juhtimisel ning valged lõunas oleksid kooskõlastatult tegutsenud ning läinud kõik koos 1920. aasta kevadel pealetungile, oleks kommunistlik võim oma eksisteerimise Venemaal lõpetanud juba samal aastal ning järelikult poleks olnud ka Eesti okupeerimist 1939.-1940. aastal. Ei tea sedagi, kas Tartu rahuta oleks võimalik kõnelda näiteks Tartust kui 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnast ja Põlvastki selle au kaasosalisena,» arutles õpetaja.

«Aga teame, et meil tuleb vastu võtta otsuseid käesoleva hetke parimate teadmiste ja äratundmise baasilt ja neil otsustel on tagajärjed,» lisas ta.

Georg Pelisaare kinnitusel on Tartu rahu näol tegemist Eesti Vabariigi sünnitunnistusega, mille sarnast ei ole ette näidata enamikul maailma riikidest. "Sõlmida nii suure naabriga niisugune rahuleping, mille tagajärjel ei kindlustatud mitte üksnes vabadus, vaid ka 1,3 tonni kulda, on lausa eriline. Saime pärast rahulepingu sõlmimist olla vaid napilt paarkümmend aastat iseseisvad, kui Eesti okupeeriti. Peame ka täna olema valvsad, sest vaadates kas või seda, mis toimub Venemaal, kus alles paar päeva tagasi viidi tuhandeid inimesi kinnipidamiskohtadesse. Vabadus ei ole iseenesest mõistetav. Aga iseenesest mõistetav on see, et inimesed saavad elada oma kodus nii nagu nad seda soovivad. Ja Eesti riigis on see võimalik,» toonitas omavalitsusjuht.

Vabadussamba jalamile jäi palju pärgi, lilli ja küünlaid. Eriti arvukalt olid mälestushetkel esindatud Põlva Jakobi kooli õpilased ja õpetajad.

01.02.2021 05.02.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto