Võru esimene kaasav eelarve väärtustab liikumist

Investeeringuid jagub üle linna. Foto: Arvo Meeks

• Võru alustas esimese kaasava eelarvega
• Suur osa kaasava eelarve ideedest on seotud liikumisega
• Kaasav eelarve võiks saada iga-aastaseks traditsiooniks

Kui paljude teiste Eesti omavalitsuste kodanikud on kaasava eelarve ideede üle saanud hääletada aastaid, siis Võrus avaneb selline võimalus esimest korda. Enim hääli saanud idee viiakse vähemalt 20 000 euro eest ka ellu.

Ehkki hääletus leiab aset esmakordselt, on kodanike ettepanekuid Võru linnapea Anti Allase sõnul tehtud teoks ka varem. «Näiteks Eesti üks ägedamaim rulapark, kunstmurukattega täismõõtmetes jalgpalliväljak, lastefestivali tegevused, Koreli kaldaala arendus ja veel väga palju asju, mille mahud on olnud kümneid kordi suuremad kui 20 000 eurot,» loetles meer.

Tegevusi nii suurtele kui väikestele

Veebruaris ning märtsis aset leidnud ideekorje käigus esitati linnale 13 ideed, millest üheksa selle nädala alguses ka hääletusele pandi. Otsuse langetas selleks loodud komisjon, kes pidas oluliseks, et idee oleks võimalik ette antud eelarve piirides teoks teha kahe aasta jooksul ning tulemus oleks avalikult kasutatav. Kui aga idee esitajal on olemas kaasrahastajad, võib selle eelarve olla suuremgi.

Hääletusele minevate ideede seas annavad tooni liikumist ning aktiivset eluviisi toetavad tegevused. Näiteks soovitakse maha joonistada kesklinna läbivad rattarajad, muuta Tamula rannaäärset piirkonda veelgi atraktiivsemaks ning luua tegevusi noortele ja lastele.

«Sellest võiks saada traditsioon, mis kestaks aastast aastasse. Olen kindel, et rahval huvi on ning linnavalitsuse ja volikogu taha see pidama ei jää,» rääkis Võru linnavolikogu esimees Ülo Tulik.

Võru linnavolikogu esimehe Ülo Tuliku sõnul on hea, et kaasav eelarve on jõudnud Võrru, sest rahvalt saab ja tuleb arvamust küsida. «Sellest võiks saada traditsioon, mis kestaks aastast aastasse. Olen kindel, et rahval huvi on ning linnavalitsuse ja volikogu taha see pidama ei jää,» selgitas Tulik ning lisas, et tema arvates on laual mitu võrdse kaaluga ettepanekut.

«Mina isiklikult toetaks keskväljakule LED-ekraani üles riputamist. Räpina on väike omavalitsus, aga seal asi toimib,» rääkis volikogu esimees enda eelistusest. Nii Tulik kui ka Allas on veendunud, et käimasolev protsess annab hea ülevaate sellest, mis linnarahval südamel on.

Eeskuju pakkuv kogemus

Põlva vallas seevastu on kaasavat eelarvet läbi viidud kolm aastat, tänavune hääletus lõppes märtsis. Kui esimesel aastal esitati valla arenduse peaspetsialisti Kaire Kalgi sõnutsi palju mõtteid just ideetasandil, siis mida aasta edasi, seda konkreetsemaks on ettepanekud läinud. Möödunud aastal oli hääletajaid 600 ringis, tänavu kaks korda enam.

«Kas kaasav eelarve tuleb ka edasipidi ja kas raha eraldatakse, on suuresti poliitiline. Aga see on kogukondadele hea võimalus oma keskkonda paremaks teha,» nentis Kalk ning lisas, et inimestel häid ideid jagub. Ta tõi näite esimesest aastast, mil rahastust ei saanud välijõusaal, kuid sellest hoolimata leidis vald raha projekti toel. «Kui on hea algatus, võivadki ideed eelarve raamidesse mahtuda,» nentis naabervalla ametnik.

Esmaspäeval alanud hääletus kestab Võrus 2. maini ning sellel saavad osaleda kõik vähemalt 16-aastased Võru linna kodanikud. Hääletamine leiab aset VOLISe keskkonnas, kus kõik osalejad tuvastatakse. Need, kel ei ole võimalik hääletada kodus, saavad seda teha linnavalitsuse infosaalis. Kaasa tuleb võtta ID-kaart.

Enim hääli saanud ning teostamisele minev idee kuulutatakse välja 3. mail.

IDEED

• Kergliikluse kontseptsiooni väljatöötamine ja näidistänava markeerimine

  Võrus on küll mitu kergliiklusteed, kuid enne kesklinna need katkevad. Idee näeb ette ohutute rattateede mahamärkimise tänavatele.

• LED-ekraan keskväljakule

  Ekraan, kust nii linna külastajad kui ka kohalikud elanikud mitmesuguste tegevuste ja ürituste kohta teavet saaksid.

• Muusikakooli kõnnitee

  Praegu on jalakäijad sunnitud Uuel tänaval Vabaduse platsi ristmikust muusikakoolini kõndima autode vahel, loodav jalgtee oleks turvalisem.

• Mobiilne noortetuba

  Tegevusi saaks korraldada nii merekonteinerist loodud noortetoa terrassidel kui ka konteineris sees. Asukohaks on valitud Tamula ranna äärne haljasala, kuid transportida saaks seda ka mujale.

• Rannapromenaadi purskkaevu ümberehitus

  Soovitakse ehitada veesilm ümber nii, et vesi pääseks voolama järve suunas ning lapsed saaksid käänulises kanalis laevukesi ujutada.

• Raamatulaenutus Tamula rannas

  Randa soovitakse paigaldada raamatukapp, kust huvilised saavad lugemist laenutada.

• Veeatraktsioon «Kaelkirjak» Tamula randa

  Atraktsioon, kust lastel oleks võimalik vette liugu lasta. See tõstaks Võru kui lastesõbraliku linna mainet.

• Kreutzwaldi kooli mänguväljaku arendus

  Praegune mänguväljak on jäänud kasutajate suurt hulka silmas pidades väikseks.

• «Võru linn, mis räägib lugusid», visuaalid linnapildis

  Soovitakse paigaldada linna eri kohtadesse infotahvlid ja QR-koodid, mis suunavad edasi videotele või fotodele ning tutvustavad ühe või teise koha ajaloolist tähtsust.