Kalmer Musting: Serviti edu taga on meeskonnatöö ja areng

LEPM
Copy
Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting.
Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting. Foto: Helin Potter

Miks oli Põlva Servitile hooaeg 2020/2021 hoolimata COVID-19 levikust tingitud piirangute tõttu edukam kui eelmine hooaeg, või mõni varasem hooaeg? Olukorda analüüsis Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting.

Põlva Serviti jaoks lõppes 2020/2021 hooaeg edukalt, võideti 15. Eesti Meistritiitel, jõuti EHF European Cupil kaheksa parema hulka, Balti Liigas saadi III koht ning Eesti Karikavõistlusel II koht.

Hooaja eduna toob peatreener välja kaks peamist põhjust. „Esiteks ei olnud 2019/2020 ja 2020/2021 hooaja vahel mitte ühtegi võistkonna tuumikust äraminejat. See on pallimängus ülioluline, et mängijad tunnetavad üksteist väljakul hästi ning ka treeneril on seetõttu palju lihtsam. Teiseks oli suur osa võistkonnast veel aasta tagasi vanuses 18-20, kuid aastaga muutus vanus pallimängu jaoks küpsemaks ja antud vanus on magusaim aeg mängijana edasiminekuks.“

Musting kiidab meeskonda: „Meeskonna stabiilsus läks paremaks ka kõige kehvematel mängudel ja võtsime oma mängud kindlalt ära. Vaadates meeskonda tervikuna, siis terve hulk mängijaid tegi erinevatel põhjustel isikliku arengu, kelle arengule aitas mõnes mõttes kaasa samal positsioonil kogenuma mehe vigastus, kes sai ise mänguliselt stabiilsemaks. Hooajale tagasi vaadates, siis nii noored kui vanemaid mehed tervikuna ei vajunud meeskonnana mängus ära ning mängiti oma tase välja. See kõik kokku tõi edu nii eurosarjas kaheksa parem hulka pääsemisena, kohalikus meistriliigas 20-st mängust 19 võitu, Balti liigas III koha ja Eesti Karikavõistlusel II koha.“

“Usku, et me kõigist testimistest puhtalt välja tuleme ja keegi ei haigestu, ei olnud”

Hooaja alguses ei olnud COVID-19 viiruse mõju käsipallile veel tugevalt tunda. Augustis 2020 tehti ära hooaja ettevalmistusperioodi traditsioonilised kontrollturniirid Klaipedas ja Põlva Cupil. Septembris hooaega alustades ei kaasnenud sellega testimisi või muid piiranguid, sh oli publik saalis kaasa elamas. „Ühiskond oli tagasivaadetes normaalselt lahti. Kalendriaasta lõpupoole andis viiruse levik juba tunda. Euromänge lükati edasi oktoobrist novembrisse ja siis veel detsembrisse. Balti liigas ei saanud piirangutest tulenevalt enam Läti meeskonnad osaleda. See oli keeruline, sest enam ei saanud aru, kuidas ja kuna mängud toimuvad,“ meenutas Musting. Teine poolaasta jaanuarist aprilli lõpuni oli selgem, harjuti uute reeglite ja korraldustega viiruse leviku olukorras ning testimine muutus iganädalaseks, sellest sai normaalsus. Musting tõdes: „Usku, et me kõigist testimistest puhtalt välja tuleme ja keegi ei haigestu, seda ei olnud. Käisime ju Venemaal euromängu ja Leedus Balti liigat mängimas. Üllatav oli, et kõik (ka vastane) olid korras (negatiivsed) ja saime mängida.“

Lõppenud hooaja märksõnaks jääb kindlasti regulaarne testimine, sest muidu poleks saanud ei mängida ega reisida. Oli nädalaid, kus meeskond tegi nädalas 2 testi, erilise testimise koormuse said mehed, kes esindasid ka Eestit meeste rahvuskoondises. Pidev testimine ja vastuste ootamisega kaasnenud pinge tõi kaasa ikka olukordi, kus üks või teine mees sõnas, et võib ju testida, aga minna nagunii ei saa, sest nagunii annab keegi positiivse proovi. Selline must ennustus Põlva Serviti jaoks ei realiseerunud ning meeskondpüsis terve, hoidis kokku ja sisekliima oli läbi hooaja hea.

“Võtsime meeskonnana kõiki mänge tõsiselt”

Päris hooaja alguses oli selge, et sel hooajal võib keeruliseks osutada kõikide mängude ära mängimine arvestades COVID-19 ennustamatut levikut ja sellest tulenevaid piiranguid. Peatreener rõhutas: „Mängijatele sai regulaarselt toonitatud, et põhiturniiri lõppedes võib olla ka võitjate väljakuulutamine. Võtsime meeskonnana kõiki mänge tõsiselt, mida näitas kasvõi see, et pooliku koosseisuga mängudele ei mindud, mängijaid oli alati piisavalt kaasas. Vahel vanematele meestele nagu Eston Varusk, Kristjan Muuga, Mario Karuse, Siivo Sokk, kes kõik vanuses 35+, tegime puhkepäevi Eesti liigas võõrsilmängudel, see andis noorematele meestele rohkem mänguaega ja võimalust end näidata.“

Hea koostöö tulemusel ei tekkinud Põlva Servitil mängudes olukordi, et kõik mängijad oleks olnud mõõnas, mis omakorda tagas selle, et tervikuna ei tulnud mängupilti suuri langusi. Põlva Serviti sai vajalikku enesekindlust ka detsembris kodusaalis toimunud euromängust kui alistati Praha Dukla. Oma parimad mängud tehti kindlasti teisel poolaastal veebruaris-märtsis, siis oli meeskonna tegevus väga ladus. Mäng-mängult tuli juurde enesekindlust ja mängu kvaliteeti. Kvaliteeti tagati kindla tegevusega kaitses ning stabiilsusega väravate viskajate hulgas.

Kuigi karikavõistlus peetakse hooaja esimeses pooles, siis COVID-19 mõjudest ei pääsenud ka Eesti Karikavõistlus. Algselt detsembri alguses toimuma pidanud finaalturniir sai oma kulminatsiooni alles aasta viimastel päevadel. Põlva Serviti pidi tunnistama peale normaalajal lõppenud viigile järgnenud 7-meetri visetel HC Kehra Horizon Pulp&Paper paremust. „Kehra oli grammivõrra edukam tookord ja võitis teenitult karika. Eks me mängisime oma edu, mis mängus oli, päris lõpus maha ning Kehra võttis natuke loteriiks olnud 7-meetri visetega võidu,“ meenutas Kalmer Musting karikafinaalis allajäämist igipõlisele konkurendile.

Hooaja lõpus tekitas omakorda elavat arutelu Eesti Meistrivõistluste ära jäänud Play-off. „Mõistan neid, kelle soov oli mängida play-offe, ambitsioone peabki olema. Tavaolukorras on see ka minu soov, kuid arvestama peab reeglitega ja play-offide mittemängimise otsus tehti reeglitest tulenevalt. Jääb vaid loota, et järgmisel hooajal saame ka play-offe mängida. Karikavõistlusel mängiti play-off mängud, kuid mööda ei saa minna sellest, et ka karikal läksid kõik määratud kuupäevad lõhki, ajagraafik jooksis detsembri algusest detsembri viimastesse päevadesse, seega oli juba hooaja esimese poole ajagraafik kuuga nihkes, mis mõjutas nii taastumist kui ettevalmistust hooaja teiseks pooleks,“ analüüsis peatreener meistriliiga play-offide ärajäämist ja pidevalt muutunud võistlusgraafikut.

“Mängida tühjades saalides oli alguses väga harjumatu”

Käsipallimängude juurde on alati kuulunud fännid ja toetajad. Alates detsembrist 2020 ei ole fännid ega toetajad saali pääsenud. „Mängida tühjades saalides, siis algselt oli see väga harjumatu – saal oli tühi ja vaikne. Piirangu kehtestamisest möödus kuu ja natuke rohkemgi ning publiku puudumine saalis muutus normaalsuseks, nagu ka COVID-19 proovide andmine. Kuid sellist intriigi ja energiat nagu annab pealtvaataja kaasaelamine, seda ei olnud ja ei tulnud hooaja lõpukski. Varem olnud normaalsus ei taastunud, pigem tuli arvestada piirangutega ja vahel ka isolatsioonidega. Kurta või nuriseda pole põhjust, sest Serviti sai kirja 49 võistlusmängu, mis on korralik tulemus,“ nägi peatreener kokkuvõttes olukorras positiivsust.

Valusaks teemaks Põlva Servitile oli hooajal 2020/2021 vigastused. Keeruliseks kujunenud hooaja alguses sai vigastada Henri Sillaste, kes oli pool aastat treeningutelt eemal. Õnneks Sillaste taastus, liitus võistkonnaga veebruaris ja kevadel oli meeskonnale mängudes vajalikuks toeks. Samas aprillis said vigastada Andris Celminš ja Otto-Karl Kont. „Oli raske hooaeg, mängud olid pingelised, kiired, mängudel oli taset. Eks see mõjus mängijatele erinevalt ja tõi kaasa hädasid/vigastusi, mis jättis negatiivse jälje hooajale,“ ohkas Kalmer Musting.

“Nooremad mehed tõusid esile”

Eesti meistrivõistluste arvestuses on mõned Põlva Serviti mehed juba väga tituleeritud, nt Kristjan Muuga on 12-kordne Eesti Meister meeste käsipallis, Siivo Sokk 11-kordne jne. Põlva Servitil on kokku 15 meistritiitlit, siis küsimus, et mitu meistritiitlit on Kalmer Mustingul, pani mehe mõtlema: „12 või 13 … vot täpselt ei teagi, aga kindlasti mitte 15.“

Põlva Serviti saab uhkust tunda lõppenud

hooajal lisaks meeskondlikule saavutustele, et Serviti nooremad mängijad leidsid tunnustust, jõudes erinevate liigade All Star meeskondadesse. Eesti Meistrivõistluste 2021 All Star meeskonda valiti Põlva Serviti paremsisemisel positsioonil mängiv Andris Celminš ja vasaksisemisel positsioonil mängiv Alfred Timmo. Balti Liiga 2021 All Star meeskonda valiti joonemängija Ülljo Pihus. Mathias Rebane vasakäärena valiti nii Balti liiga kui Eesti Meistrivõistluste All Star meeskonda. Mathias Rebane oli ka Eesti Meistriliigas väravaviskajate edetabelis väärikal kolmandal kohal, visates põhiturniiri 20 mängus kokku 89 väravat. Ka oli Rebane edukas 7-meetri karistusvisete realiseerija, saavutades antud edetabelis teise koha realiseerides 38-st viskest 32.

Hooaeg 2020/2021 on Põlva Serviti jaoks lõppenud ja käivad ettevalmistused hooajaks 2021/2022. Enamus mängijaid on oma nõusoleku andnud või lepingu juba uueks hooajaks sõlminud. On mõned sõlmimata niidiotsa veel, kuid juulikuus koguneb Põlva Serviti, et alustada ettevalmistusega uueks hooajaks. „Kuidas ettevalmistus ja hooaeg hakkab välja nägema, kas erireeglitega või muul viisil, eks seda näitab aeg. Tuleb asja jälgida. Vast läheb normaalseks tagasi, ka spordis,“ loodab Kalmer Musting.

Uuel hooajal on Põlva Servitil plaanis mängida eurosarjas, Balti liigas, Eesti meistriliigas ja Eesti Karikavõistlusel. Täna on veel lahtine, kas augustis 2021 toimub meestele suunatud Põlva Cup. Kuna ei ole teada reegleid, kas ja kuidas korraldada rahvusvahelise mõõtmega turniiri, siis turniiri toimumise otsustamine käib jooksvalt.

“Järelkasvu treeningutega olid keerulised ajad”

Kaks hooaeg on n-ö vaeslapse osas olnud noored käsipallurid. Noorte võistlused on enamuses ära jäänud ning ka treeningute läbiviimine on olnud raskendatud või pole saadud treeninguid üldse läbi viia seoses piirangutega. Kui Põlva Käsipalliklubi kasvandikud sünniaastatega 2003 ja 2004 said eriloa alusel treenida, siis nooremate poistega on olukord eriti keeruline. „Kaks aastat on ära jäänud noorte Eesti meistrivõistlused. Noorte treeningtegevus on olnud kinni, märtsi keskpaigast mai alguseni seisis kogu tegevus, mais sai õues treenida, kuid meil siin Eestis on vahelduva pilvisusega ilm, mistõttu oli päevi, kus tuli ka need õuetreeningud ära jätta. Lapsed on olnud isolatsioonis. Noorte pealt on näha, et distantsõppel olnud lapsed on närvilisemad, kapriissemad ja peavad uuesti õppima üksteisega arvestama ning sotsialiseeruma. Noorte tulevik teeb murelikuks, jääb vaid taaskord loota, et asi normaliseerub, saame saalis treenida, saame ka võistelda. See on oluline. Meie peamine tegevus on ju talvisel hooajal saalis,“ on Põlva treener nii murelik kui lootusrikas järelkasvu arengu osas.

„Olukord on olnud kurb ja planeerida võistlusi uueks hooajaks on keeruline. Saame vaid loota, et saame uuel hooajal naasta oma tavapäraste treeningute ja võistlusgraafikute juurde,“ võttis olukorra kokku Põlva Serviti peatreener Kalmer Musting.

Kui olukord lubad, siis juba 10. juulil toimub Põlvas rannakäsipalli I etapp.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles