Keskkonnaamet kutsub pildistama pealetükkivaid võõrnälkjaid
29. juuli 2021, 10:43
/nginx/o/2021/07/29/13953123t1h230a.jpg)
Lisaks Hispaania teeteole levib Eestis ka teine võõrnälkjaliik, mistõttu kutsub keskkonnaamet üles võõrnälkjatest rakenduse kaudu teada andma.
Hispaania teeteo kõrval levib Eestis jõudsalt teinegi võõrnälkjaliik, väiksem ja väledam mustpeanälkjas, edastas keskkonnaamet. Et koguda ohjamiskava tarbeks infot mõlema sissetungiva liigi leviku kohta, palub keskkonnaamet võõrnälkja leidudest rakenduse «Teokaart» kaudu teada anda. Teokaardile on oodatud ka tundmatute nälkjate pildid.
«Mida rohkem me võõrnälkjate levikust Eestis teame, seda suurem võimalus on neid mõjusamalt ühtsete piirkondade kaupa tõrjuma hakata,» ütles keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.
Möödunud aastal kogunes Teokaardile ligi viis tuhat teadet, kuid fotoga varustatud teadete hulgas oli palju niisuguseid, kus pildil hoopis mõni kohalik nälkjas, näiteks must- või suur-seatigu või hoopis kollane teetigu.
«Et Teokaart oleks võimalikult täpne ja kirjeldaks just võõrliikide levikut, ongi väga oluline roll fotol, sest pildi abil saame liigi üle kontrollida. Kui lisatakse võõrnälkjate hirmus ka kohalike liikide pilte, täienevad meie teadmised lisaks ka kohalike liikide levikust,» rääkis Tammekänd.
Amet soovitab nälkjat pildistada küljelt, sest nii on näha võimalikult palju tunnuseid. Lisada võib ka mitu eri nurkade alt tehtud pilti. Kogutud infot kasutatakse võõrliikide riikliku ohjamiskava täiustamiseks ning avalikkuse teavitamiseks.
«Teadmised nende võõrliikide leviku ja tõrjevõimaluste kohta paranevad, aga oleme praegu selles võidujooksus veel nälkjatest maas,» ütles Tammekänd. «Eestis sisse seadnud Hispaania teeteost ja mustpeanälkjast meil tõenäoliselt vabaneda ei õnnestu, kuid väga oluline on nende leviku peatamine ja arvukuse ohjamine. Seda saab teha ainult koostöös.»
Enne nälkjate hävitamist tuleks veenduda, et tegu pole meie oma kohalike liikidega, näiteks mõne seateo liigiga. Kohalikud liigid võivad võõrnälkjate ohjamisele hoopis aidata, süües nende mune. Lisaks ei ole kohalikud liigid kunagi massilised, toituvad aiasaaduste asemel peamiselt kõdukihist ja toodavad väga vajalikku huumust.
Eestis kuulub siseriiklikku võõrliikide nimekirja kokku 40 looma, lindu või taime, Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja lisaks veel 54 liiki.