Päästeametit ootavad suured ümberkorraldused

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on kõik muudatused hoolega läbi kaalutud. Foto: Madis Veltman

Alanud aastal muutub päästeameti struktuur ja töökorraldus. Ameti peadirektori sõnul on see vajalik, et ühtlustada koormust ja tõsta palku. Ümberkorralduste käigus väheneb peamiselt juhtide arv, kellest enamikule pakutakse uut ametikohta.

"Väliskeskkond muutub kiiresti ja muutuma peab ka päästeamet," sõnas ameti peadirektor Kuno Tammearu. "Oleme oma struktuuri üle vaadanud iga viie aasta järel – ka 2011. ja 2016. aastal. Päästeametile on viimase viie aasta jooksul antud olulisi uusi ülesandeid: näiteks ulatuslik evakuatsioon ja muud riigikaitselised rollid, kriisideks valmistumine ja regionaalne kriisijuhtimine. Viime muudatustega oma tegevused kooskõlla nii ühiskonna kui ka organisatsiooni vajadustega, et jätkuvalt pakkuda parimat võimalikku teenust."

Muudatused puudutavad ohutusjärelevalve korraldust, päästepiirkondade arvu ja struktuuri ning korrapidamisgruppe. Juhtide arvu väheneb ja nende töökoormus ühtlustub. Möödunud aastal viis päästeamet ellu vajalikud muudatused ennetustöö valdkonnas, personalitöös ning halduse valdkonnas.

"Peame säilitama konkurentsivõime tööturul ja organisatsioonis sees ning tõstma nende inimeste palka, kelle töökoormus suureneb. Tähtis on tagada organisatsiooni sees palgahierarhia, et töötajad oleksid motiveeritud ametiredelil tõusma. See on vajalik, et saaksime hoida ja enda juurde meelitada parimaid töötajaid ning pakkuda ka edaspidi pädevat ja kvaliteetset teenust," ütles Tammearu.

Ta kinnitas, et kõik muudatused on hoolikalt läbi kaalutud. "Ükskõik mis ümberkorraldusi teeme, ei tee päästeamet järeleandmisi peamises: reageerime jätkuvalt sündmustele, kus ohus on inimeste elu, vara või keskkond, ja teeme seda tõhusalt. Samuti jätkuvad ennetustöö ning ohutusealased nõustamised."

Kokku väheneb mulluste ja tänavuste ümberkorraldustega päästeametis 70 ametikohta ja 20 vabanevale töötajale ei ole midagi asemele pakkuda. Ümberkorralduste käigus ei suleta aga ühtegi komandot ega pommigruppi, samuti ei koondata ühtegi päästjat ega demineerijat.

Ümberkorraldused ei ole seotud riikliku kärpekavaga, kus päästeametil oli ülesanne hoida kokku 1,1 miljonit eurot. Kärpekava tõttu lõppes kodude tuleohutuse projekt ning vähenes majanduskulude ja investeeringute maht.

MUUDATUSED

Ümber korraldatakse ohutusjärelevalve töö (näiteks kemikaaliohutuse ekspertiis koondub Põhja ja Ida keskusse), et suureneks kompetents ja võtmeametikohtade palk ning seeläbi püsitaks konkurentsivõimelised erasektori teenusepakkujatega

Liidetakse Viljandi ja Valga päästepiirkond, Põlva ja Võru päästepiirkond, Tartu ja Jõgeva päästepiirkond ning Rapla ja Järva päästepiirkond

Kaotatakse Rakvere, Haapsalu, Võru, Paide ja Viljandi korrapidamisgrupid ning muudetakse Saaremaa korrapidamisgrupi töökorraldust (koduvalve). Seeläbi ühtlustatakse korrapidamisgruppide koormust - korrapidajatele pakutakse meeskonnavanema kohta. Allesjäävaid korrapidamisgruppe täiendatakse lisatööjõuga

Muutub mitme päästekomando juhtimine ja kahe komando juhtimine viiakse ühe pealiku alla.